Täna pole täpselt teada, kui suure osa sellest koguinvesteeringust teevad Jõgevamaa põllumajandustootjad, kuid on teada, et juuli lõpu seisuga oli rahuldatud 16 Jõgevamaa põllumajandustootja taotlused. Investeeringu objektidest on tänaseks rahuldatud taotluste hulgas 1 loomalaut, mitmed traktorid, külvikud, niidukid ja silovalmistamise seadmed. Taotluste läbivaatamine kestab.
Lisanduvad toetused omavalitsustele ja firmadele
Kui põllumajandustootmise investeeringutoetus oli üks esimesi ja Jõgevamaa kui põllumajanduspiirkonna jaoks väga olulisi meetmeid, siis järk-järgult avanevad ka struktuurifondide teised meetmed, millest saavad toetust nii kohalikud omavalitsused kui ettevõtted.
Euroopa Liidust tuleva abi vastuvõtmiseks peavad ka abi soovijad oma panuse andma. Toetuse kasutamiseks on kaks peamist põhimõtet:
* omafinantseering, mille nõutav määr sõltuvalt taotlejast ning projektist kõigub 10 kuni 80 protsendi vahel projekti kogumaksumusest ja
* järelfinantseerimise põhimõte, mis tähendab, et Euroopa Liidu toetussummad makstakse välja alles pärast projekti lõppu ehk siis, kui tööd on tehtud.
Lisaks on oluline teada, millised projektiga seotud kuludest on abikõlbulikud. Abikõlbulikud kulud on ära määratud seadusandlikes aktides ja Euroopa Liidu toetuse määra arvutatakse abikõlbulikest kuludest. Kulud, mida ei kata Euroopa Liidu toetus, võib rahastada omavahenditest või kui omavahenditest ei piisa, siis pakub Eesti Ühispanga Grupp pikaajalist finantseeringut investeerimislaenu või liisingu näol.
Pank pakub abi
Projekti teostamiseks pakub Eesti Ühispank sildfinantseerimist samas mahus, mis on Euroopa Liidu toetus – laen makstakse välja pärast seda, kui rakendusüksus on teinud positiivse otsuse projekti toetamise kohta. Laen makstakse tagasi, kui Euroopa Liidu toetus laekub.
Euroopa Liidu toetust taotlevate projektide ettevalmistamine ning elluviimine võib osutuda keerukamaks kui esialgu näib. Seetõttu pakub Eesti Ühispank lisaks finantseerimisskeemile ka nõustamist projekti ettevalmistamisel ja taotluse koostamisel.
Suured summad regionaalarenguks
Pärast Eesti liitumist Euroopa Liiduga hakkasid järk-järgult avanema meile Euroopa Liidu regionaalpoliitika fondid, kokku 4 struktuurifondi, mis on mõeldud Euroopa erinevate regioonide majanduslike ja sotsiaalsete erinevuste tasandamiseks ning tasakaalustatud arengu tagamiseks. Need struktuurifondid on:
* Euroopa Sotsiaalfond (ESF), mis aitab tõsta tööhõivet läbi inimressursi arendamise;
* Euroopa Regionaalarengu Fond (ERDF), mis toetab majandusarengut ja uute töökohtade loomist;
* Euroopa Põllumajanduse Arenduse- ja Tagatisfond (EAGGF), mis toetab nii põllumajanduse kui ka maaelu ümberkorraldamist;
* Kalanduse Arendusrahastu (FIFG) , mis on suunatud lahendama kalanduse valdkonna struktuurseid probleeme.
Neile neljale lisaks avaneb ka Ühtekuuluvusfond (Cohesion Fund), mis asutati 1993. ning aitab rahastada suuremahulisi keskkonna- ja transpordiinvesteeringuid. See fond on järglane ISPA programmile, ka raha jagamine hakkab toimuma sarnastel alustel.
Ühtekuuluvusfond rahastab projekte, mis on suuremad kui 10 miljonit eurot. Fondi vahendite jagamine toimub keskkonna ja transpordi valdkonnas koostatavate strateegiate alusel.
Lähiaastatel pakub Euroopa Liit meile regionaalarenguks raha, mis on meie senistest ressurssidest mitmeid kordi suurem. Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi ja struktuurifondide kaudu tuleva abi toel saab rahastada infrastruktuuri arendamist, keskkonnakaitseobjekte, tõsta ettevõtluse konkurentsivõimet, arendada inimressursse ja viia ellu maaelu- ning põllumajandusprojekte.
Tiina Ereb,
AS Eesti Ühispank Jõgeva kontori direktor
