Põltsamaa vallas on toimumas haridusreform, mille käigus plaanitakse osa vallas tegutsevatest koolidest 2021. aasta sügisest sulgeda. Põhjusena tuuakse, et valikuvõimalused pole võrdväärsed teiste Põltsamaa valla lastega. Koolirahvas ise aga nii ei arva.
Esku-Kamari kooli Kamari õppeklass sulges oma ukse juba mõni aasta tagasi. Esku koolis on tänavu käimas viimane õppeaasta. Järgmisel aastal saab kool 30-aastaseks – pärast sünnipäevapidu lõpetab seegi kool oma tegevuse.
„Väikses koolis on iga õpilane oma probleemidega õpetajale tuttav. Täpselt on teada, kes vajab rohkem, kes vähem järeleaitamist, keda on tarvis toetada. Suures koolis see nii pole, seal sulanduvad kõik suurde massi,” ütles anonüümseks jääda soovinud õpetaja.
Esku-Kamari kooli huvijuht Liia Aun ütleb, et Esku koolis on üldharidus ja huviharidus tihedalt lõimunud.
Koolitunnid majast väljas toovad vaheldust
„Kuigi Esku kool on väike maakool, püütakse seal õpilastele anda häid teadmisi, oskusi ja kogemusi. Lähtudes riiklikust õppekavast jagatakse teadmisi nii tunni- kui ka koolivälise tegevuse kaudu. Õpetajate eesmärgiks on õppetöö mitmekesisemaks ja huvitavamaks muutmine. Nüüdisaegne õpikäsitus rõhutab õppetöö ja õpikeskkonna paindlikkuse olulisust õppetöös, mis võib toimuda lisaks klassiruumile ka erinevates kohtades väljaspool kooli,” sõnas Liia Aun.
Kooliaasta algus tõi rohkelt tähtpäevi, mida tähistati ainetundides õpitegevusega. „Nii oli muusikapäeval muusikatunnis õpetajaks löökpilliõpetaja Brita Reinmann. Kehalise kasvatuse tunnid toimusid Sarapiku talu maisilabürindis orienteerudes,” rääkis huvijuht.
Kodulugu keskendus esimesel trimestril Põltsamaa lossile. Giidi juhendamisel jälgiti käimasolevaid ehitustöid ja tutvuti lossiga seotud väljapanekutega. Loodusõpetuse tund Papagoi Teatris jagas uusi teadmisi lindude elust.
Septembri algul tähistati vanavanemate päeva. „Kultuuripärandiga on seotud ka pärandivaderite tegevused, milles osaletakse juba neljandat aastat. Kevadel ja suvel pildistasid õpilased kodukoha aknaid, osaledes nii kodukoha akende inventeerimise talgutel,” ütles Liia Aun.
Paljusid tegevusi toetavad kohalikud ettevõtjad, kellele ollakse väga tänulikud. Samas püütakse ka ise head teha. „Sellel sügisel näiteks loomapargi elanikke tammetõrude korjamisega. Ja novembris algab jälle, nagu igal aastal, abi kogumine varjupaiga loomadele. Kui koroona taandub, minnakse kindlasti ka Pilistvere hooldekodu elanikke kontserdiga tervitama. Seda on eelmistel aastatelgi tehtud,” rääkis Liia Aun.
Lapsevanemad ei eelista kodukoha kooli
Haridus- ja kultuuriosakonna juhataja Silja Peters ütles, et Esku-Kamari kool on tore kool ja selles siiani antud hariduse kvaliteet on rahuldanud neid lapsi ja vanemaid, kes on seal käinud.
„Õpetatakse ikkagi riikliku õppekava järgi ja õpetajad on kvalifitseeritud nagu meie teisteski haridusasutustes.
Kooliga seotud mure on selles, et õpilasi on väga väheks jäänud, 15 aastaga on laste arv vähenenud 73lt õpilaselt 10ne õpilaseni. Need 10 õpilast käivad täna kuues klassis. Õpitakse liitklassides, kus on koos juba rohkem kui kaks klassi. Õpilaste arv koolis on jäänud nii väikeseks, et on keeruline tagada optimaalne personali- ja majandamiskulu,” selgitas Silja Peters.
Samuti jääb tema sõnul nii väikeses keskkonnas õppides lastel puudu sotsiaalsest suhtlusest ja nende valikuvõimalused pole võrdväärsed teiste Põltsamaa valla lastega.
„Piirkonnas elavatest õpilastest 81% käib väljaspool koolides, seega ainult 19% käib oma kodukoha koolis. Paljud õpilased on siirdunud Põltsamaale ja mõned käivad ka Kirivere põhikoolis, mis asub naabermaakonnas Põhja-Sakala vallas. Kahjuks ei ole näha, et kohalikud elanikud sooviksid oma lapsi ka Esku lasteaeda panna. Käesolevast õppeaastast ongi Esku lasteaias ainult üks rühm, kus käib 16 last. Tuleb möönda, et Esku kogukond on ise lapsi teistesse koolidesse viies teinud ära suure töö, et kool tegevuse lõpetaks, sest kui teenusele tarbijat ei ole, ei ole kellelegi teenust pakkuda,” nentis Silja Peters.
