Hans Christian Anderseni loomingule keskendus kooliteatrite suveprojekt mõistagi sellepärast, et on Anderseni aasta: kogu maailmas armastatud taani muinasjutuvestja sünnist möödus tänavu aprillis kakssada aastat. Neliteist projektis osalenud kooliteatritruppi olid igaüks kodus ette valmistanud ühe Anderseni muinasjutu lavaversiooni ning Põltsamaal pandi neist Vanemuise draamajuhi Ain Mäeotsa ja liikumisjuht Janek Savolaineni abiga kolme jaanijärgse päeva jooksul kokku kahetunnine etendus.
Kes arvab, et muinasjuttude kallal vaid algklassilapsed pead murda viitsisid, see eksib: pigem andsid tooni kesk- ja gümnaasiumiastme näitemänguhuvilised, kes Anderseni tekstidega mõistagi üsna loominguliselt ringi olid käinud: tekitanud sü?eenihkeid ning lisanud tänapäevaseid detaile ja omapoolseid vaatenurki. Andersen seeläbi midagi ei kaotanud ja etendus ammugi mitte. Publik sai vaheldumisi naeru lagistada ja elu üle järele mõelda, sest teravaid torkeid kaasaja valupunktide suunas tuli ridamisi.
“Tore on minu meelest see, et trupid olid üles leidnud ka Anderseni vähem tuntud muinasjutte,” ütles Eesti Harrastusteatrite Liidu peasekretär Krstiina Oomer. “Osalt oli see arvatavasti tingitud sellest, et tuntumad muinasjutud on üsna pikad, siin pidi iga trupi etteaste aga kümne minuti sisse ära mahtuma. Nii et materjali valik kujunes ilma igasuguse meiepoolse suunamiseta huvitavaks ja mitmekesiseks.”
Hinnaline koostöökogemus
“Minu ülesanne oli üsna keeruline,” ütles lavastaja Ain Mäeots. “Ma pidin küll ühtse lavastuse kokku panema, ent ma ei saanud sealjuures eri truppide juba enam-vähem valmis töid lõhkuma ja neisse oma ideid sisse pressima hakata.”
Anderseni lood olid Mäeotsa sõnul lavastatud väga erinevates emotsionaalsetes võtmetes ja teatrikeeltes. Mis kõiki truppe ühendas, oli eluterve ja loominguline suhe muinasjutusse ning koostöötahe.
“Tänapäeval, mil kõigil elualadel väärtustatakse pigem egotrip‘e, muutub koostööoskus üha haruldasemaks ja hinnalisemaks,” arvas Mäeots. “Ea- ja huvikaaslastega mitu päeva ühe etenduse kallal töötades saab aga just mõnusa koostöötunde.”
Mäeots sai noortega töötamisest värskendava vaimulaengu, noored omakorda kinnitasid, et töö Mäeotsaga oli õpetlik ja hariv.
“Ei ole võimalik sellise lavastajaga neli päeva koos olla ja sealjuures mitte midagi õppida,” kinnitasid Kaur Kokk, Siim Tuksam ja Valter Sarjas Tartu Miina Härma Gümnaasiumi näitetrupist.
Muinasjutuloss
Põltsamaa oli kõigi projektis osalenute meelest Anderseni lugude mängimiseks just õige paik.
“Kuressaare loss on näiteks liiga “valmis”,” ütles Kristiina Oomer. “Põltsamaa lossihoovis on aga muinasjuttude mängimiseks veel piisavalt salapära.”
“Siinne lossihoov on ammendamatute võimalustega mängupaik,” lisas Ain Mäeots. “Igale loole võib leida just selle jaoks sobiva platsi.”
“Põltsamaa on ilus ja huvitav ka väljaspool lossihoovi,” ütles Aseri Keskkooli näitetrupi juhendaja Luule Varinurm. “Arvukate jõeharude ja sildadega on see nagu väike Veneetsia.”
Anderseni-projekti juhi, harrastusteatrite liidu kooliteatrite koordinaatori Maret Oomeri sõnul pole projekti õnnestumise seisukohalt vähetähtis seegi, kuidas kohalikud “tulnukate” tegemistesse suhtuvad.
“Põltsamaa linn ning siinne ühisgümnaasium ja kultuurikeskus on meisse väga mõistvalt suhtunud,” kinnitas Maret Oomer.
Põltsamaa kultuurikeskuse noorte näitetrupp Viribus Unitus sai teoksil olevast teada küll alles mõni päev enne teiste truppide saabumist, ent tänu ettevõtlikkusele ja kiirele reaktsioonile jõudsid nemadki veel “reele hüpata” ning muinasjutu “Printsess hernel” põhjal Ain Mäeotsalt vaid kiidusõnu pälvinud lavastuse kokku panna.
Eesti kooliteatrite ühiste suveprojektide jada sai alguse 1996. aastal, mil nn Vargamäel Tammsaare lugusid mängiti. Hiljem on mängitud Palamusel Lutsu, Karksis Kitzbergi, Muhus Smuuli, Vändras Koidulat jne. Materjali poolest rahvusvaheliseks läks projekt juba möödunud aastal, mil Kaali järve ääres maailma loomisest kõnelevaid eri rahvaste legende tõlgendati. Nüüd siis tuldi Anderseni-lugudega Põltsamaale. Juubilar Andersen käis vist ise ka Põltsamaal: tema vaim tundus küll etenduse aegu lossihoovi kohal lehvivat.
RIINA MÄGI
