Algus 4. jaanuari Vooremaas
Järve äärde hakkas pilliroog kasvama pärast Narva veehoidla rajamist, mil Peipsi veetaset tõsteti ja muidugi kadusid külast aegapidi ka lehmad ning hobused, kes aitasid järve äärt lagedana hoida. Pilliroog kasvas aastatel 1960-1965 veel ainult Omedu külast edasi roonurgas.
Lastel oli tihti sagedasest veeskäimisest jalgadel ?kuresaapad? mida siis emad pehmendamiseks ja valu leevendamiseks koorega määrisid.
Juba sügistalvel jäätusid kaldaäärsed luitevahed. Siis sai seal ja edaspidi ka järvejääl liugu lasta ja sõita piriliksuga. Piriliks oli selline sõiduriist. Umbes poolemeetrisele paksemale lauajupile oli alla kinnitatud jalasteks kas siis kaks vana vikatit, kaks saksa püssitääki või muidu kaks jämedamat raudvarba. Sõitja põlvitas lauale ja tõukas ennast edasi mööda jääd tuurade abil. Kui piriliksu tagumisele otsale oli pandud veel püsti pakuke, siis sai ka istudes edasi sõita. Tuuradeks olid needsamad saksa püssitäägid otsa pandud puust käepidemetega või lihtsalt puukepid, mille alumisse otsa oli jääl libisemise vältimiseks löödud naelad. Villased kootud käpikud ei pidanud eriti kaua sellele vatile vastu ja emadel ei jäänud muud üle kui võimaluse korral midagi paksemat-kulumiskindlamat peopesadesse õmmelda.
Esimesed uisud osteti 1950. aastatel
Uiske ja suuski ei olnud pärastsõjaaegsetel lastel olemas ja nii tuligi suuskadeks kasutada ka vanu tünnilaudu. Umbes tünnilaua keskkohta löödi külgedelt naeltega mingi nahariba või presendiriba jalatsi hoidmiseks silmusena kinni, jalad silmusesse ja täiskäik edasi.
Esimesed poest ostetud suusad tekkisid meile alles 1950. a paiku ja edasi ka juba uisud. Jalgrattaid hakati ostma ka umbes samal ajal. Minule tõi jalgratta ?Diamand? vend Lembit esimestelt kurgimüügireisidelt Leningradist 1951. aasta suvel.
Elekter tuli 1965. aastal
Elasime siis juba ?metsas? ja sealt oli hea rattaga kooli sõita ja emal hea mind külla kas poodi või muule asjaajamisele saata. Kuigi oleksime pidanud ratastega koolist koju saama kiiremini kui jalgsi, läks meil selleks veelgi rohkem aega. Sageli oli vaja sõita Tiheda poest läbi limonaadi ostma, siis oli vaja kõikidest teele jäävatest loikudest ja liiva-kruusahunnikutest üle sõita ja ka läbi kraavide. Nii see aeg siis kuluski igasuguste takistuste ületamiseks teel.
Esimesed patareiraadiod osteti külla samuti 1950. aastatest alates, elektrit aga polnud meil uusasunikel metsakülas kuni 1965. sügiseni, mil saime alles lae alla põlema esimesed ?Iljit?i lambikesed?. Kuni selle ajani toimus õhtune õppimine ja muu käsitöö petroolilambi valgusel. Siis rikuti silmi viletsa valgusega, nüüd omakorda teleri ja arvutiekraani lõpmatu vahtimisega.
Järgneb
SULEV KASK
