Algus 4. jaanuari Vooremaas
Kasepää küla taga olid metsad ja soorabad. Sellest metsast siis raadasid hakkajamad pereisad endale kalapüügi kõrval ka maad põllulappideks. Seda tehti käsitsi ? maakirve ja kõplaga, hiljem juba hobuse abiga. Maa ise kuulus aga Laiuse ? Tähkvere riigimõisale ja tuli omanikult välja osta.
Talude väljaostmine algas aastatel 1866 kuni 1908. Nii ostis minu vanavanaisa Kustav Kask (sündinud 1821. aasta 2. aprillil) välja Tartumaal Laius-Tähkvere kroonumõisast eraldatud talumaakoha ?Maatükk nr 26? 372.- rubla eest ja kinnistas 1891. aastal omanikeks oma pojad. Väljaostuakti põhjal on talumaa suurus 15,08 tiinu. Tiin ehk tessatin oli vana vene pindalaühik ja võrdus 10925 ruutmeetriga ehk 1,0925 hektariga.
See ?Maatükk nr. 26?, 15,08 tiinu, koosnes tegelikult mitmest lahusmaatükist ja eraldi olid näidatud ka majapidamismaa 0,32 tiinu; künnimaa 0,34 tiinu; heinamaad 13,57 tiinu; karjamaad 3,34 tiinu.
Heina- ja karjamaad kasutati ühiselt
Heina- ja karjamaa oli veel osaliselt kooskasutuses teiste taludega ja karjamaa veel ka luteriusu kooli ja Kasepää metsavahiga, kusjuures on ära näidatud talule nr. 26 kuuluvad osasuurused nendest heinamaadest ja karjamaadest. Kokku oli talu käsutuses 19,85 tiinu maad. Peale selle kuulus ostetud talule kalapüügiõigus Peipsi järvel ja Omedu jõe suudmes.
?Eesti Põllumajanduse kroonika? sarjas jõuti 1939. aastal Tartumaa kohta välja anda raamat EESTI TALUNDID, kirjastus ?Raudvara?, K. Mattieseni trükikoda.
Seal on piirdutud taludega, mille suurus oli vähemalt 10 hektarit. “See teos ei pretendeeri täiusele, aga on kauniks mälestuseks ja tarvilikuks raamatuks igale kodanikule? – nii on öeldud selle raamatu eessõnas.
Talude nimekirjas on ära toodud isiku kasutada oleva talundi nimi ja number; kinnistu number; suurus hektarites.
Sellest talundite nimekirjast on näha, et ka Omedu oli sel ajal Kasepää valla all.
Ka minu vanaisa Kask, Jaani talu on selles nimistus ära toodud.
Kõige meeldivam on aga see, et koos fotoga on mainitud Nisu Heinrichi, kes lõpetas Tartu Ülikooli õigusteaduskonna 1936. Aastal ja oli teadaolevalt esimene Kasepää elanik üldse, kes jõudis kõrghariduse omandamiseni.
Järgmine kõrghariduse omandanu Kasepäält oli alles 1952. aastal Lembit Kask ? Tartu ülikooli filoloogiateaduskonna lõpetaja. Järgnesid pea samaaegselt Endel Raudsepp ? TRÜ arstiteaduskond, Aksel Prii ? TRÜ, Jüri Kraft ? TRÜ majandusteaduskond.
Neidudest oli vist esimeseks kõrghariduse omandanuks Laine Oja ? TPA (Tartu Põllumajandusakadeemia), Aili Oja ? TPA. Karl Kuusk õppis samuti TRÜs, kas ta aga hiljem ka selle lõpetas, teavad tema lähedased. Igatahes oli ta lõpuks Kasepää kooli direktor. Vello Nisu lõpetas TRÜ ja sai proviisori kutse. Rein Prii lõpetas TRÜ eesti filoloogina, Erich Sudak (Raudsepp) TPI tööstusökonoomika, Ilmar Raudsepp sai vist natuke hiljem EPA lõpetamisega hakkama, Aavo Kink lõpetas TPI (Tallinna Polütehniline Instituut), Helgi Kink TPI, Mare Vooder TPI, siinkirjutaja Leningradi Polütehnilise Instituudi. Meta Vooderi õpingute kohta ma samuti ei tea, kas ta lõpetas Tallinna Pedagoogilise Instituudi või muu kooli.
SULEV KASK
