Eesti tervishoiuteenuse kättesaadavus ja kvaliteet ei vasta juba praegu kõigile elanike vajadustele. Ainukeseks lahenduseks on riigi tervishoiukulude oluline suurendamine. Paraku on selleteemalised läbirääkimised riigiga ummikusse jooksmas.
Kurb statistika
Eesti on täna arstiabi kvaliteedilt ja kättesaadavuselt Euroopa Liidu riikide hulgas 20. kohal. Samas tervishoiuteenuste hinna ja kvaliteedi suhte osas küll parim, kuid tervishoiukulutuste osakaalult sisemajanduse koguproduktis (5,3%) ja inimeste keskmiselt eluealt (70 aastat) lausa viimasel kohal. Seejuures on meie tervishoiu rahastamise tase sel ja eelmisel aastal läinud taas selgelt langustrendi.
Ka kvalifitseeritud tööjõu liikumine teistesse EL liikmesriikidesse ja eakate tervishoiutöötajate suur osakaal süvendavad lähiaastatel oluliselt arstide ja õdede puudust meie tervishoiuasutustes. Selle tulemusena töötavad Eesti arstid ja õed olulise ülekoormusega. Kõige enam kannatavad aga patsiendid, kes ei saa enam vajalikul tasemel teenust. Kõige teravamalt annab krooniline alarahastamine tunda just väiksemates linnades.
Tervishoiu rahastamises Leedule järele
Arstide liit, õdede liit, keskastme tervishoiutöötajate kutseliit, tervishoiualatöötajate ametiühingute liit ning haiglate liit esitasid augusti keskel sotsiaalministrile konkreetsed ettepanekud tervishoiu rahastamiseks järgmisel neljal aastal.
Valitsusel tuleb suurendada tervishoiusektori tulubaasi arvestusega, et järgmisel aastal saavutaks Eesti tervishoiukulud vähemalt 6,4% sisemajanduse koguproduktist (Läti Vabariigi 2003. aasta tase), 2008. aastal 6,6% (Leedu Vabariigi tase 2003.aastal) ja 2009. aastal 7% SKPst. Eestil on viimane aeg astuda jõuline samm ja tuua oma tervishoiukulude tase järele teistele euroliidu maadele.
Paraku ei ole valitsus aga mõistnud probleemi tõsidust. Sotsiaalministeerium sõdib konkreetsete SKP-numbrite vastu. Ministeerium pakub lahendust, kus lepitakse kokku eelarvenumbris, mis igal aastal riigieelarvest tervishoiule eraldatakse. Selline lahendus jätaks aga tervishoiu rahastamise liialt poliitiliste tõmbetuulte meelevalda. Samuti ei kajastu tervishoiusektori rahastamises sel juhul praegune kiire majanduskasv.
Need on vaid mõned tähtsamad punktid, mis sõlmitavas rahastamisleppes kindlasti kirjas peavad olema. Ilma konkreetsete SKP-numbriteta kutseliidud leppele oma allkirja ei anna. Jääb üle loota, et ka valitsus mõistab olukorra tõsidust ja Eesti tervishoiusüsteem jõuab lähiaastatel oma Euroopa Liidu naabritele järele.
ESTER PRUUDEN,
Eesti Õdede Liidu president
