Kalju Jalakas, väikeettevõtja Vana-Jõgeva külast:
“Raha võtan automaadist, see on mugav ja väga hea asi. Poes olen siiamaani ikka rahaga maksnud, see on vist harjumus. Vanamoodne lähenemine, kuid kui annad raha letti ja saad ka midagi tagasi, siis kohe näed, palju mulle veel raha jääb. Mul on arved nii Hansa- kui ka Ühispangas. Vabariigi alguses olid pangad nii kahtlased, et läksid pankrotti. Tartu Kommertspangaga saingi kõva matsu, see tegi ettevaatlikuks ja siis kandsingi raha kahte panka. Internet on mul olemas ja võimalus selle kaudu arveid tasuda, kuid praktiliselt ma seda ei kasuta. Mul on tehtud otsekorralduslepingud ja teisi pangaoperatsioone pole kuigi palju vaja teha.”
Väino Luht, pensionär Jõgevalt:
“Pangakaarti kasutan paar korda kuus. Töötamise ajast saati on mu arve Ühispangas ja olen jäänud selle panga patrioodiks. Rahaautomaadid asuvad suurte poodide juures, see on päris mugav ja iga kell saab raha välja võtta. Vahel võib ju tulla järsku vajadus. Ega kodus ju rohkem raha, kui jooksvateks kuludeks läheb, ei hoiagi. Reeglina maksan kauplustest alati sularahaga, nii saan pidevalt oma ressursse jälgida, et mu pangaarve tühjaks ei lähe. Mul on tehtud pangaga otsekorralduslepingud ajalehtede, telefoni ja muude maksete peale. Apteegist ostab rohud abikaasa, temal on teisest pangast seeniorkaart ja sellega saab odavamalt.”
Tiiu Erikson, müüja Jõgevalt:
“Kasutan pangakaarti väga vähe. Meil maksab kassapidaja palka sularahas. Ega see raha kuigi suur ole, kuid panga klient pead olema juba seepärast, et saaks mitmeid makse tasuda otsekorraldusega. Nii on mugavam ja ka teenustasu võrra odavam. Kui teeme mõne suurema ostu, siis see läheb abikaasa arve pealt. Temal on ka krediitkaart, kuid pole seda veel kordagi kasutanud. Ta on sellist tüüpi inimene, et kohe kardab neid laenuasju, kuid pangas osati nii hästi rääkida, et ta võttis sellise kaardi siiski välja. Mina ostan poes sularahaga, kuid mõni teeb isegi paarikroonise ostu kaardiga. Meil on aeglane terminal ja kaardimakse võtab aega ning järjekord venib.”
Bergitte Pung, Rehe talu perenaine Lustiverest:
“Pangakaart on mul olemas, kuid proovin nii läbi ajada, et poleks seda vaja kasutada. Pensioni saan postimajast peo peale ja ega selles suurt midagi üle jäägi. See natuke, mis seal pangaarvel, on veel vana raha. Sellest ajast, kui tööl käisin ja veidi rikkam olin. Nüüd pakuvad pangad kõiksugu kaarte ja laene. No eks nad paku neid võimalusi rohkem omakasu pärast, aga minusugust nad enam õnge ei võta. Laen on meie põlvkonnale üldse võõras asi. No vahel, kui hädapärast naabrinaise käest natuke küsid, siis temale pole vaja seda suure intressiga tagasi maksta nagu pank seda võtab. Mina pooldan ikka paberraha, mida ma oma silmaga näen ja saan peos hoida.”
Lembit Saar, pensionär Jõgevalt:
“Natuke tihedamini, võrreldes sellega, kui tihti laekub minu arvele raha, sest ega kõike või korraga välja võtta ja ära raisata. Mul on arve koguni kahes pangas ja soodustus, et ei pea teenustasu maksma. Sain 60 täis ja võtsin seeniorkaardi. Sellega saab apteegist ja päris mitmelt poolt osta kaupa viis protsenti odavamalt, nii et tasub ära. Mingit krediitkaarti, et saad raha ka laenu peale võtta, ma küll ei taha. See on väga raske juhus, kui jääd kellelegi võlgu. Pangaautomaadid on küll head asjad, kuid mõnusam on käia pangas ja ise suhelda. Pealegi töötavad seal kenad naised: naeratavad ja tänavad, et panka tulin ning ütlevad, et tulge veel.”
Heldi Kelder, pensionär Lustiverest:
“Pangakaarti kasutan õige tihti. Hansapanga klient olen juba ammu ja sinna läks mu palk ja pension. Otsekorraldusega võetakse elektri, telefoni ja muud maksud maha, nii et suurt sularaha pole mul vaja kaasas kanda. Hiljuti helistati mulle pangast ja pakuti seeniorkaarti. Võtsingi selle, ja hakkab juba tasapisi end ära tasuma. Abikaasa pole veel asju ajanud ja on vana kaardi juurde jäänud. Kaardimakse juures ei meeldi mulle see, kui mõnes poes või apteegis pean aparaati oma koodi ise sisse lööma. Kardan, et kõrval võib seista mõni pätt ja näha, mis numbri ma sisse lõin. Nagu välja lähen, tõmbab mul koti ära ja olengi rahast ilma.”
ARDI KIVIMETS
