Inimene tunneb end äkki ebatavaliselt halvasti, tasakaal kaob, kõrvus kohiseb. Mis on juhtunud? Võimalik, et tegemist on Meniere`i haigusega. Sellel haigusel on kolm iseloomulikku sümptomit: rasked pearinglushood, millega kaasneb iiveldus, kõrvakohin ehk tinnitus ja kuulmislangus. Enamasti ei teki kõik haigusnähtused üheaegselt ja see raskendab haiguse diagnoosimist selle algstaadiumis.
Meniere`i haigus, tõbi, või sündroom, kuidas keegi seda nimetab, on ilmselt sama vana kui inimkond. Algselt on seda peetud langetõveks, sest tasakaalukaotus on ju ka selle haiguse üks sümpomeid. Siiski liitus “ajalooliste” haigusnähtudega alati ka kõrvakohin ehk tinnitus, mida kirjeldab enda puhul usureformaator Martin Luther kui kuradi katset teda eksitada. Sama nähtus sundis hollandi maalikunstnikku Vincent van Goghi lõikama peast lakkamatult kumiseva kõrva. Alles 1861. aastal sõnastas prantsuse arst Prospere Ménière selle haiguse olemuse. See loomulikult ei tähendanud, et kõik tolleaegsed arstid momentaalselt asjatundjateks muutusid. Kahjuks juhtub seda ka tänapäeval, et arstid ei suuda osaliste sümptomite põhjal kohe õiget diagnoosi panna.
Moodne meditsiin kasutab koolkondadest sõltuvalt mitmeid ravimeid, mille seas on esikohale tõusnud betahistiin ehk betaserc. Kuid nagu ala asjatundjad väidavad, on Meniere`i haiguse erinevaid vorme enam-vähem täpselt sama palju kui seda põdevaid inimesi, siis on järelikult ka ravi tulemused ja edukus erinevad.
Paljudes riikides on moodustatud ühingud ja liidud, mis koondavad Meniere`i haigust põdevaid inimesi. Otsest ja käegakatsutavat ravi need organisatsioonid ei suuda pakkuda, kuid moraalne tugi haigetele on ometi olemas. Haigusnähtused avalduvad ainult haigushoogude ajal, muul ajal tundub inimene olevat terve. See tekitab kõrvalseisjates arvamuse, et asjaosaline lihtsalt spekuleerib oma haigusega. Siiski ei ole see nii. Teadmine, et stress või mõni muu soodustav tegur võib vallandada haigushoo kohast, ajast ja olukorrast sõltumata, muudab inimese kergelt haavatavaks. Varem aktiivne ja seltskondlik inimene tõmbub endasse. On vaja, et tema jaoks leiduks inimesi, kellega arutada oma olukorda ja kes teda mõistavad. Peale selle tegutsevad paljud ühingud koostöös nimekate arstidega, kes oskavad pakkuda kasvõi osalist abi.
Praegu on võimalik kõigil haigetel üle kogu Eesti saada juhatust ja soovitusi sama haigust põdevatelt inimestelt. Veebruaris 2011 asutati Eesti Vaegkuuljate Liidu juures tegutsev Eesti Tinnituse ja Meniere`i Ühing. Saame pidevalt uuemat teavet kogu maailmast. Meie ühing annab neli korda aastas välja ajakirja Meniere veebiversiooni. Soovi korral varustame inimesi ka lugemismaterjaliga.
Kui Jõgevamaal leidub inimesi, kes soovivad saada rohkem teavet tinnituse ja/või Meniere`i haiguse kohta, võivad nad helistada telefonil 5554 1881 Monika Normakule.
Piisava hulga huviliste puhul on mõeldav kokkusaamise organiseerimine koos loenguga.
Meniere’i tõbi on sisekõrva haigus, mis põhjustab kuulmise nõrgenemist ja tasakaaluhäireid.
Häiritud on vedeliku imendumine sisekõrvast, sisekõrva rõhk suureneb ning sisekõrva tasakaaluelundis olevaid vedelikke, eraldav õhuke kelme võib puruneda. Tasakaaluelundite töö kahjustub ning see toob kaasa tasakaaluhäired ja peapöörituse. Kui sisekõrvas kogunev vedelik kahjustab ka tigu, kaasneb kuulmislangus. Tihti esineb kohinat või undamist kõrvades – nn tinnitust. Kahjustub tavaliselt üks, harvem mõlemad kõrvad. Haigus väljendub atakkidena, mis kestavad mõnest tunnist ööpäevani. Sel ajal on haigel raskelt talutav pearinglus koos tugeva iiveldusega, mis ei lase püstiasendis olla ega raskemal juhul isegi silmi avada. Haiguse tekkepõhjused ei ole teada. Haigestutakse tavaliselt 40–50 aasta vanuses. Meniere´i haigusel puudub efektiivne ravi. Tavaliselt kirjutatakse Eestis haigetele välja betaserci ja tsinnarisiini, samuti pearingluse, iivelduse ja põletiku vastaseid ning turset alandavaid ravimeid ja rahusteid. Mõned haiged on saanud abi homöopaatilisest ravimist vertigoheel. Haigushoogude ennetamiseks on soovitav vähendada soola tarvitamist, loobuda alkoholist, tubakast ja šokolaadist. Meniere`i haigus võib ägeneda ka stressi tagajärjel.
HEINAR KUDEVITA, Eesti Tinnituse ja Meniere`i Ühingu esimees
