Mart Hansen, õpilane:
?Muidugi, probleem on suur. Teised igasugused nakkus- ja suguhaigused samuti. Vahe vaid selles, et gripi või mõni kergema suguhaiguse saab ära ravida, AIDSi aga mitte. Narkomaaniast võib ka veel mingil moel vabaneda, kuid nii tapvast haigusest enam lahti ei saa. AIDS on pärit vist Aafrikast, kuid maailm ja inimeste käitumine on muutuneud vabamaks ja globaliseerumine ongi HI-viiruse ja AIDSi nii laialdase leviku üheks põhjuseks. Halb on ka see, et paljud noored ei kasuta intiimvahekorras olles turvavahendeid. See viirus olla eriti levinud Venemaal ja Eesti idapoolsemas, venekeelses piirkonnas. Ausalt öeldes on mul jäänud sealtkandi neidudest üpris kahtlane mulje ja nendega ma miilutsema ei hakka. Ma ei ütleks, et narkomaania on meil nõnda levinud asi, et sellest nii palju kära tõsta ja miljoneid kulutada.?
Silja Piir, sotsiaalpedagoog:
?HIV ja AIDS pole ainult meie, vaid globaalne probleem. Eesti on jõudnud HI-viirusesse nakatunute arvu poolest saja tuhande elaniku kohta Aafrika riikidega võrdsele tasemele. HIVi levik on praegu niivõrd võimas, et eestlane võib välja surra mitte madala sündimuse, vaid AIDSi tõttu. Mõned aastad tagasi oli see rohkem suurlinnade ja Ida-Virumaa probleem, nüüd aga polegi enam maakonda, kus see haigus ei leviks. Sünnib HI-viirusesse nakatunud lapsi, seda põhiliselt narkomaanidest naistel, kes ei hooli ei endast ega lapse tervisest. Nad ei käi arstlikul kontrollil ja pahatihti on neil lapse saamine vaid ?tööõnnetus?. Noored on oma vahekordadega üsna hoolimatud. On niinimetatud seriaalne monogaamia. Mõnede arvates on kindel partner juba see, kellega paar nädalat või kuud koos oldud ja kondoomi polegi enam vaja kasutada.?
Sigrid Mõisavald, õpilane:
?Arvan, et see on väga suur ja tähtis probleem, sest HI-viirus on juba tuhandetel inimestel ja nakatunute arv kasvab pidevalt. Üheks põhjuseks on see, et narkomaanid kasutavad aidsihaigete süstlaid. Tean, et küllaltki palju noori tarvitab narkootikume, õnneks pole see Jõgeval veel nii palju levinud kui näiteks Tallinnas. Nakatunuid on palju ka seetõttu, et noored ei kasuta intiimvahekorras olles kaitsevahendeid. AIDSist, HIVist ja suguhaigustest ning nendest hoidumisest on küllaltki palju kirjutatud ja räägitud, kuid neid noori, kes selleteemalisi lugusid loevad ja telesaateid vaatavad või narkoennetusloengutel käivad, on üpris vähe. Koolis võiks olla terviseõpetuse tunde igas klassis. Tuleb õppida teiste vigadest ja kurbadest näidetest, sest oma vigadest õppida on liiga hilja.?
Andero, mehaanik Jõgevalt:
?Võrreldes muu maailmaga pole see Eestis kuigi suur probleem, sest meil on kõik kaitsevahendid kättesaadavad ja arstiabi olemas. Kindlasti on joomarlus ja narkomaania haigustega mingil määral omavahel seotud, sest purjuspäi ja narkouimas kaob pidur ja tehakse selliseid asju, mida kainena ei tehta. Kanepi, heroiini ja teiste mõnuainete tarvitamine ongi probleem. Seda ja halvale teele minekut põhjustab ka tööpuudus ja asotsiaalsus. AIDSi leviala suureneb pidevalt, ravimit selle haiguse vastu veel ei ole ja nii tulebki olla hästi ettevaatlik. Võõra juurde voodisse minnes tuleb ikka kaitsevahendeid kasutada. Kes ettevaatlik on ja juheneid jälgib, ega sellele need haigused tule. AIDSist räägitakse ja hoiatatakse selle eest küllaltki palju, aga see ei tohiks meid ära tüüdata, sest kordamine on tarkuse ema.?
Toomas Reisalu, poissmees:
?Olen vaba ja vallaline, praegu elan juhusuhete peal ning AIDS ja suguhaigused on minu jaoks väga suur probleem. HI-viirusesse nakatunute arv kasvab plahvatuslikult ja partnerite vahel tuleb n-ö usalduskriis. Siis tuleb selleks, et üldse suhet alustada, käia arsti juures ja võtta tõend, et pole AIDSi ega muid suguhaigusi. On drastiline ja troostitu, kui saad kellegagi tuttavaks, asi läheb juba romantiliseks ja siis lööb neiu sulle nagu suguhaiguste kataloogi lahti. Tean mitut sõpra, kes on pidanud paha haigust ravima. Usaldan vaid neid neide, keda tunnen juba pikemat aega. HIV ja AIDS on nagu bioloogiline relv, selle ravi ja ennetamine on riigikaitse küsimus.?
Sirje Vasemägi, EPR Jõgevamaa Seltsi juhatuse esimees:
?Teadaolevalt on Eestis üle 4000 HI-viiruse kandja ja üle 60 aidsihaige. Meie väikese rahvaarvu juures on see ülimalt tõsine probleem. Kui arvestada, et ebapüsiva ravimise korral võib HIV kujuneda aidsiks, siis aastate pärast võib tulla väga plahvatusohtlik olukord. Üksnes tänavu on registreeritud 657 uut HIVi nakatunut, kuid me ei tea, kui palju haigeid on tegelikult, sest kõik ei pöördu ju arstide poole. Peame olukorda suhtuma väga tõsiselt, tegema tõhusat ennetustööd eriti noorte hulgas. Probleem on mitmekülgne, tuleb leida võimalusi ja alternatiive noorte vaba aja sisustamiseks, et lastel oleks võimalik end teostada ja tunnustust saada. Eriti palju oleneb kodust ja sellest, kui lähedased on peresuhted, kuivõrd suur on kaaslaste ja keskkonna mõju. Sageli kaldub laps ahvatluste teele, sest vanemad ei leia nende jaoks aega.?
ARDI KIVIMETS
