Algus 3. Detsembri Vooremaas
Pärast kuulsat Narva lahingut 1700. aasta 19.-20. novembril, kus rootslased said hiilgava võidu ligi kümme korda arvukama vaenlase üle, valis Rootsi kuningas Karl XII Laiuse lossi ja selle ümbruse oma talvekorteriks. Sõjavägi koos juhatajaga vajas ägeda lahingu ja väsitava marsi järel puhkust. 20. detsembriks jõudis kuningas Laiusele. Et ta just selle koha valis, oli põhjuseks Laiuse hea asetus suurte teede läheduses, mis võimaldas ühenduse pidamist Narva, Rakvere, Tallinna ja Tartuga.
Puuduste tõttu hakkasid Rootsi sõjamehed kohati ise kimbutama kohalikke elanikke, võttes neilt omavoliliselt tarbeaineid. Kuuldes kaebusi Rootsi sõjaväelaste käitumisest maaelanikega, keelas kuningas valjult neil omavoliliselt kasutada talupoegade hobuseid ja võtta ära nende härgi. Kuid vaevalt saavutati selliste määrustega seda, mida kuningas võib olla ise oleks soovinud. Ning pole siis imestada, et rahva seas tõusis rahulolematus ning igatsusega oodati sõjavägede lahkumise tundi.
Maikuu keskpaiku jõudsid pärale ka abiväed Rootsist. Ligi 10 000 meest astus Pärnus ja Tallinnas maale ning jätkas Tartu poole marssimist. Juba varem olid kõik väeosad saanud Laiuselt käsu olla valmis edasi minekuks. Nüüd koondati nad ükshaaval Tartu. 29. mail lahkus kuningas üsna vaikselt ühes väikese saatkonnaga Laiuselt ja lähemail päevil järgnesid talle õukondlased ning staabi liikmed. Teekond läks esiti Tartu ja sealt edasi Rõngu, Volmari ja Võnnu kaudu Riia poole.
Enne lahkumist jättis kuningas veel väikese mälestise Laiuse kirikla aeda. Talve jooksul oli ta tihti käinud kiriku juures praostiga juttu ajamas. Kevadel istutas ta sama kirikuõpetaja aeda kolm pärnapuud. Väidetavalt olevat üks neist kolmest, mida rahva seas tunti Kaarli pärnana 1918. aastal veel alles olnud.
Peale Karl XII peavägede lahkumist elavnes vene vägde agressiivne tegevus Eestis. 1701. aasta sügisel põletati maha ja rööviti paljaks Põlva, Vastseliina, ja Rõuge ümbrus. Koguduse õpetajad, kes langesid venelaste kätte, viidi Venemaale vangi.
- aasta suvel tungis juba suurem venelaste sõjasalk Tartumaale. Kroonika kirjeldusel laastas ja muutis see tuhaks kogu Tartu piirkonna. Nn moskvalane ei säästnud kirikuid, mõisu ega külasidki, vaid põletas vahet tegemata maha kõik, mis ette juhtus.
Laiusele jõudsid vene väed 29. juuli varahommikul. Veel samal päeval muudeti Laiuse loss ja Jõgeva ümbrus armutult tuhaks. Põletati maha Laiuse kirik. kirikla ja lähemad külad.
Veelgi suurem vene vägede rüüsteteretk saabus Eestisse, sealhulgas ka Laiuse maadele, augusti lõpupäevadel. Kirjeldades laastamist, mille eriti julmadeks teostajateks olnud vene vägedes teenivad tatarlased ja tšerkessid, kirjutab kroonik, et need põletasid maha ja röövisid paljaks mitu kirikut, enam kui sada mõisa ja küla. Rüüstamine olnud nii põhjalik, et aiateivastki järele ei jäänud. Venelased ajanud röövitud aladelt suured loomakarjad Venemaale, osa loomi tapetud kohapeal, võetud kaasa ainult seda mis meeldinud. Sisikonnad ja kõik muu, mis ei meeldinud, jäetud maha. Inimestega nad käitunud metsikult, tapnud maha või viinud vangi mehi, naisi ja lapsi vahet tegemata. Mitusada alaealist last laotud vankrisse nagu haned ja viidud Venemaale, et neid seal ära müüa või tatarlikus paganausus üles kasvatada.
Eelkirjeldatud read on kirja pandud professor Juhan Kõppu raamatu “Laiuse kihelkonna ajalugu” ja ajakirjas Sõdur 1931 aasta augustis ilmunud artikli põhjal.
ARVI LIIVA
