Kultuuri- ja spordisündmuste külastamine näitab elanike vaba aja sisustamise trende, kuid sellega käib vaieldamatult kaasas ka majanduslik külg. Statistikaameti 2013. aasta andmetel kulutab inimene kultuuri- või spordisündmust külastades keskmiselt 14 eurot.
Kultuuri- või spordisündmuse külastaja kulutab piletitele keskmiselt 6,8 eurot, söögile ja joogile toimumiskohas või väljaspool toimumiskohta 3,8 eurot ning transpordile ja parkimisele 2,5 eurot. Muid kulutusi (näiteks kava, meeneid, lilli ostes, iluteenuse, riiete, majutuse eest makstes) teeb külastaja keskmiselt ühe euro eest.
Kõige enam raha kulub kontserdikülastusel
Kontserdil käies kulub leibkonnal külastuse jooksul keskmiselt 38 eurot. Teatris käies kulutab leibkond keskmiselt 36 eurot, muudel kultuurisündmustel käies (festivalid, kokkutulekud, külapäevad) 33 eurot, spordivõistlustel 24 eurot ja muuseumis 22 eurot. Kõige vähem kulutatakse raha kinos käies – keskmiselt 19 eurot leibkonna kohta.
Kokku kulutavad leibkonnad kultuuri- või spordisündmuste külastamisele aastas hinnanguliselt ligi 248 miljonit eurot. Kuigi ühe kinokülastuse jooksul tehtavad leibkonna kulutused on teiste kultuurisündmustega võrreldes väiksemad, siis kinoskäikude arvu arvesse võttes on kinokülastuse kogukulud suuremad. 2013. aastal kulutasid leibkonnad kinoskäigule kokku 67 miljonit eurot, mis moodustas kultuuri- ja spordiasutuste külastustele tehtud kogukulutustest 27 protsenti. Kontserdikülastajad kulutasid kokku ligi 57 miljonit eurot (23 protsenti), teatri, ooperi-, balleti- või tantsuetenduste külastajad ligi 55 miljonit eurot (22 protsenti), muuseumide, näituste või kultuuripärandiga seotud paikade külastajad üle 28 miljoni euro (11,5 protsenti), spordi ja muude kultuurisündmuste külastajad kumbki ligi 20 miljonit eurot ehk kaheksa protsenti)
Väljaspool toimumiskohta kulub enim raha transpordile
Uuringus pöörati märkimisväärset tähelepanu kulutustele, mida elanikud teevad seoses kultuuriasutuses käimisega väljaspool ürituse või sündmuse toimumiskohta. Enamasti pole sellised teenusepakkujad kultuuriasutustega seotud ja neid seob kultuuri- ja spordiasutusega vaid see, et nad paiknevad selle lähedal. Seega on reeglina keeruline tuvastada seoseid selliste kulutuste ja sündmuste vahel. Rahvusvaheliselt nimetatakse seda teiste majandusvaldkondade kõrvalmõjuks.
Väljaspool toimumiskohta kulub enim raha transpordile. Kokku kulutavad leibkonnad aastas kultuuri- või spordisündmustel käies transpordile ligi 41,5 miljonit eurot, söömisele-joomisele 26,3 miljonit eurot ja muule (nt majutusele) 6,2 miljonit eurot.
Kinos käies kulutavad leibkonnad väljaspool toimumiskohta kõige enam – aastas kokku ligi 18,5 miljonit eurot, muuseumis käies 14 miljonit, kontserdil käies 13 miljonit, teatris käies ligi 12 miljonit, spordivõistlustel käies 10,7 miljonit eurot ja muudel kultuurisündmustel käies üle 8 miljoni euro aastas.
KUTT KOMMEL, statistikaameti juhtivstatistik-metoodik
