Kes soovib, saab alati spordiga tegelda. Leitakse sobib aeg, koht ja tegevus. Jõgeval on selleks head tingimused. Olukord saab ainult paremaks minna. Teha on veel palju.
Jagan seisukohta, et spordirajatised peavad võimaluse korral olema koolide lähedal. Seda on arutatud ka mitmetel nõupidamistel, mõõdetud kruntide suurusi, kommunikatsioonide võimsusi ja olemasolu ning on selgeks saanud, et Jõgeva koolide juurde Jõgeva linna omanduses olevale maale uued unistused ära ei mahu. Sest lisaks hoonele on vaja ka parklaid ja juurdepääsuteid. Selleks on vaja kas midagi ära lammutada või kasutusele võtta pargi- ja rohealasid.
Tulevikus vaja uut spordikeskust
Jõgeval kui maakonnakeskuses võiks olla nii jäähall kui ka ujula-veekeskus. Kaugemas tulevikus tuleb mõelda ka uuele spordikeskusele, sest Virtus ei vasta juba praegu nüüdisaja nõuetele. Ja kahjuks ei aita ka remont. Sellepärast on tulevikule mõeldes uued spordiobjektid planeeritud samuti Virtuse juurde, mis koolide juurest silmaga näha on.
Kui nõukogude aeg on meile pärandanud sellise spordiobjekti, siis pole sinna midagi parata. Kui Tartu, Tallinna jt suuremate linnade koolidel oleks sellises kauguses spordihall kasutada, siis oleksid nad õnnelikud, sest seal käiakse veelgi pikemate vahemaade tagant spordisaale kasutamas.
Kahju on tõesti, et Virtus hommikupoole tühjana seisab. Ja tunnistan sedagi, et olen selles osas kritiseerinud ka koole.
Kui koolis ei ole piisavalt võimalusi kehalise kasvatuse tunde läbi viia, siis on patt jätta kasutamata spordikeskust Virtus. Inimene on täpselt nii laisk, kui laisk tal lastakse olla. Leian, et ainus põhjus on ikkagi tahtmine nii õpetaja kui kooli poolt. Spordiinventari taga asi kindlasti ei ole. Ja värskes õhus liikumine tundide vahel tuleb ainult kasuks nii õpilasele kui ka õpetajale.
Paaristundide ebapraktilisus on täiesti kohatu ütlus selle teema kohta. Olen kindel, et õpilastele meeldiks vahelduseks jooksule ja tiritammile ka uisutada. Seda on näha, kui palju on jääväljakul külma ilmaga uisutajaid.
Jäähall saab kerkida koostööna
Ka mitmetes eelmistes artiklites olen maininud, et jäähall saab kerkida ainult tänu koostööle omavalitsuse, riigi, alaliitude, ettevõtjate ning haridusasutustega. Vägisi ei hakka keegi seda ehitama, kui ei ole kokkuleppeid ja vahendeid.
Premia jäähalli ülalpidamine on seetõttu kallis, et see on ehitatud puhtalt erasektori rahaga ning laenud on vaja tagasi maksta. Kui kuulata mõne riigimehe ütlemisi, siis soovitakse üldse tegelda kõndimise ja matkamisega, sest nii on kõige odavam riigile, omavalitsusele ja inimesele. Aga kust saada emotsioone? Selleks on vaja luua tingimusi teistele spordialadele.
Huvitav fakt on seegi, et spordiaktivist Viktor Nõmm on ka neljandat koosseisu Jõgeva linnavolikogu liige, haridus- ja kultuurikomisjoni esimees ja linna spordikomisjoni liige. Infot asjade käigu üle peaks tal piisavalt olema. Ja koostöös saab neid asju paremaks muuta ning kui vaja, tuleks mõnel olulisel teemal ise käed külge panna, et head mõtted teoks saaksid.
Tegutseda tuleviku nimel
Iga uue objekti osas on nii pooldajaid kui ka vastaseid. Nii oli ka staadioni puhul. Täna on õpilastel ideaalsed tingimused sortimiseks. Väliskülalised imestavad, kuidas on võimalik nii väikeses linnas sellist staadioni omada. Kui me ei loo maakonnakeskuses uusi tingimusi elukeskkonna parandamiseks, siis pole ka inimestel põhjust siin tulevikus elada. Kui me vaatame tänaseid elamistingimusi, siis on Jõgeva paljude teiste linnadega võrreldes väga heas seisus. On olemas lasteaiakohad, hea haridus ning võimekad huvikoolid; korralikud koolimajad, head sportimistingimused. Keskkond on turvaline ja roheline, vahemaad lühikesed jm.
Nii linna juhid kui ka volikogu liikmed on südamega oma töö juures ja mõtlevad sellele, et kõik tingimused elamiseks oleksid head. Kahjuks ei piisa kõikidele häid töökohti ja otsitakse tööd väljaspool Jõgevat ning seetõttu kolib mõnikord mõni pere sinna, kus pereisa või –ema rakendust leiab.
Ei saa kinnisilmi tegelda ainult ühe spordiobjektiga. Planeerida ja tegutseda tuleb ka tuleviku nimel. Ja kui on võimalus saada projektidest toetusi, siis tuleb neid kasutada.
Jõgeva linna vajadusi arvestades on Jõgeva staadion sportimiseks valmis. Jõgeva ajaloo suurima kergejõustikusündmuse BIGBANK Kergejõustiku Kuldliiga 1.etapi toimumise ajaks saab staadion ka 260-kohalise tribüüni, mida saab vastavalt võimalustele ja vajadusele tulevikus ka suurendada. Meie enda vajadusi see rahuldab.
Kas üksikute suurvõistluste ja muude sündmuste tarbeks on mõtet rajada enamasti tühjalt seisvaid istekohti, näitab aeg.
2009. aastal on ees mitmeid suurüritusi, mis on meile usaldatud. Lisaks Kuldliiga võistlusele toimuvad veel TV 10 Olümpiastarti finaalvõistlus ja Eesti linnade suvemängud. Neid võistlusi korraldades saame teada, milline on meie valmisolek sellisteks ettevõtmisteks ning hangime kogemusi tulevikuks. Lisaks peaks juunis algama kahe tenniseväljaku ehitus, mis samuti rikastab meie spordimaastikku. See spordiobjekt on õnneks koolide ja staadioni lähedal.
Kokkuvõttes tuleb käsikäes kriitika ja koostööga jõuda paremate tulemusteni. Arvan, et Jõgeva spordiaktiiv on selleks valmis.
Samal teemal: Viktor Nõmm, „Mõtleme veel: Virtusest, jäähallist ja spordiharrastusest Jõgeva linnas”; Vooremaa, 25.04.09.
KALMER LAIN, Jõgeva abilinnapea
