Eesti on suur metsamaa. Loomulikult on metsa Põhjamaades rohkem, kuid ka meie oleme selle poolest rikkad. Puhast ja saastamata loodust leidub meil palju, samuti metsa. Erametsaomanikke on Eestis umbes kaheksakümmend tuhat.
Kui on olemas oma maavaldus, millel kasvab metsa, siis tuleks seda ka majandada. Iga mets on individuaalne ja omapärane oma suuruse ning puistu iseloomu poolest. Puuliigid, kasvukoht, veeolud ja maastik on erinevad.
Mets kasvab omaniku tahtest sõltumata
Loodus ei salli tühja kohta, nagu sageli öeldakse. Seepärast kasvab mets, nagu kogu loodus, igal aastal ikka, ka omaniku tahtest sõltumata. Mets saavutab aga lõpuks küpsuse ja hakkab kõige otsesemas mõttes surema. Arvestades metsa väärtust puiduna, hakkab seetõttu metsa tagavara vähenema ja kahanema ka omaniku rahakott. Metsaomanikuna tasub mõelda oma metsale. Tulu tuleb siis, kui metsa majandada. Kui vähegi võimalik, ei maksaks kinnistuid müüa, sest seda jõuab alati teha.
Kui on otsustatud metsaga midagi ette võtta, tuleb läbi mõelda seegi, kuidas on omanikuna kõige mõistlikum toimetada.
Mis on lahendus, kui seda küsida saab? Tuleb koostada metsa majandamise kava, kui seda veel ei ole. Inventariseerimise andmed on majandamise aluseks. Vastavalt kehtivale metsaseadusele, on kirja pandud soovitused, mida võib ja on soovitav metsas teha ning kuidas seda majandada, mida tuleb raiuda, milliseid metsakasvatuslikke abinõusid tuleb rakendada, et metsa väärtus tõuseks ning tulevikus oleksid puistud hea kvaliteediga.
Saab müüa kasvavat metsa, hooldada noorendikke, teha muud mis metsa kasvatamisega seotud. Omanik saab müüa oma kinnistul kasvavat metsa ja talle jääb alles metsamaa, mis toodab aastate jooksul uut metsapõlve järgmisteks raieteks.
Kõigepealt tuleks kindlaks teha, kuidas ja kellele müüa
Kui on soov metsa müüa, tuleb endale selgeks teha, kuidas ja kellele. Ajalehtedes, raadioreklaamides, e-postis on pakkumised, mis on sageli väga ahvatlevad ja meelitavad. Numbrid on seal suured. Pakutud on enamasti hinnaraamid, palju mets või puit üldse maksta võib. Mis on tegelikkus, on juba teine teema. Mets tuleb lasta konsulendil eelnevalt üle vaadata, nii on võimalik tagada õiglane hind.
Ostja valikul tasub teha ka eeltööd. Omaniku jaoks on oluline loomulikult maa ja metsa hind. Milline aga on metsamaa “õige” hind? Hind on õige siis, kui mõlemad pooled — nii ostja kui müüja — on rahul. Seejuures peab arvestama, kes milliseid teadmisi kasutab, kes kui palju reaalsest turul valitsevast olukorrast teab. Ja lõpuks kõige keerulisem küsimus metsaomanikule: kes aitab. Ise oma äranägemise järgi ja tuttava soovitusel toimetada ei maksa. Seda enam, kui ei ole teadmisi ja kogemusi metsa majandamisel. Tihti võib lubatud tulu või üldse raha saamata jääda.
Metsaühistust saab abi
Abi saab kohalikest metsaühistutest, mis on loodud selleks, et aidata metsaomanikul oma metsa majandada. Palamuse Metsaselts on mittetulundusühing, mis pole huvitatud kasu saamisest. Põhikirja kohaselt aitab metsaselts korraldada kinnistu ja metsaeraldiste hindamist, ettemärkimise ning edasise raieks ette valmistamise.
Omanikuga koostame esinduslepingu, kus on fikseeritud, et omanik usaldab metsaga tegelemise metsaseltsile. Hindame metsa ja korraldame omaniku tahtest olenevalt kasvava metsa võõrandamise (müügi) kännuhinnana või organiseerime metsa ülestöötamise ning realiseerime puidumüügi sortimentide kaupa otse lõppostjale. Viimane variant toob enamasti omanikule suuremat tulu. Selleks pakume lahkesti abi.
Kui raie on tehtud ja metsas tegevus lõppenud, on metsa müünud inimene endiselt metsaomanik. Nüüd peaksid järgnema edasised metsaseadusest tulenevad tööd, et lagedatele aladele uus mets kasvaks. Selles kõiges aitab metsaühistu ja seejuures aitame ka toetuste taotlemisel.
i
AIN MALM Palamuse Metsaselts MTÜ-st
