Ikka juhtub aeg-ajalt, et metsaelanikud mõnikord linna satuvad. Need ei pea ilmtingimata olema haiged loomad ega linnud, ebatavalist käitumist võib põhjustada hormoonide regulatsiooni häire või teab mis imelik asi veel.
Kevad tuleb muidugi mühinaga ja veel sulamata hangedest hoolimata pole midagi imestada, et sulelistel ja tiivulistel hormoonid möllavad.
Sellel Jõgeva Ühisgümnaasiumi juurde sattunud metsisekanal vedas, et teda juhtusid nägema asjatundjad. Kohe kutsuti kohale Riikliku Looduskaitsekeskuse Jõgeva-Tartu regiooni loodusvaht. Ühisgümnaasiumi õpilased teadsid, et eksinud looma või lindu pole mõtet torkida ega käega katsuma minna – aitab sellest, kui õpetajatele teatada.
Nii tuleks käituda ka kõikide teiste linna sattunud metsloomadega. Asjatundjate abiga saavad nad lõpuks kas metsa tagasi või viiakse mõneks ajaks loomade turvakodusse.
Igal juhul pole mõtet oma tarkusest looma või lindu õigesse kohta toimetama hakata.
Osa rändlinde on juba kohal ja varsti hakkavad nad usinalt pesa punuma. Ikka juhtub, et linnupoeg pesast maha kukub. Pole mõtet kohe tormata teda pessa aitama. Pigem võiks jälgida, et kassid linnupoja kallale ei pääseks. Küllap vanalinnud ise oma maimukese pessa tagasi upitavad. Kui aga on näha, et nad tõesti ise hakkama ei saa, alles siis on inimesel vaja sekkuda. Sama lugu on mahajäänud kitsetallede, jänesepoegade ja teiste loomadega. Küllap ema ise neile järele tuleb. Koht tasub aga meelde jätta ja mõne aja möödudes uuesti üle vaadata, sest ema võib olla hoopis hukkunud. Kui väetike on endiselt alles, tuleb talle appi minna, et ta asjatundjate hoole alla jõuaks.
Väga õige on algatus, et 58 kooli Tallinnast, Harju-, Järva-, Viljandi- ning Hiiumaalt teevad tööõpetuse tundides valmis 2500 pesakasti lindudele. Osad linnud vajavad oma järelpõlve üleskasvatamiseks tõepoolest nelja seina, katust ja põrandat. Ja nii tulebki appi inimene – tehispesade ülesriputamine toob juurde soodsaid pesitsusvõimalusi.
Kindlasti on pesakastide valmistajaid ka Jõgevamaal. Jõudu tööle!
1. aprill 2008. a
