Kui meie laste elu võrrelda laste eluga mõnedes vaesemates riikides, siis polekski esmapilgul justkui põhjust muret tunda. Kuid nii on vaid esmapilgul, sest statistiliste keskmiste näitajate juurest üksiknähte uurima asudes saame Eesti laste olukorrast vägagi kireva pildi.
Uurimused näitavad, et kõige suurem risk sattuda vaesusesse on just lastega peredel, eriti siis, kui üks või mõlemad vanemad on töötud, lapsi kasvatab üksainus vanem või peres on kolm või enam last.
Sellistes peredes kulub enamik sissetulekust toidule ja kulutusi rõivastele, jalatsitele, haridusele, transpordile tuleb oluliselt piirata. Laste koolitamine on hakanud ületama paljude vanemate maksujõudu. Laste olemasolu korral tuleb sageli loobuda pere elutingimuste parandamisest.
On küll rakendunud noore pere laenu programm, mille puhul riik tagab teatud osa laenust, kuid laen on siiski võõra oma ja pole kuskil öeldud, et pere suudab laenukoorma all jalule jääda. Arvete maksmisel raskustesse sattunuid on juba umbes 100 000 inimest ja see arv suureneb üha kiirenevas tempos. Seega on saabunud aeg, et riik hakkaks peresid tunduvalt rohkem toetama. Lastekaitseseadus vajab muutmist
Lapse kasvatamine algab juba enne tema sündi. Kui lapsel pole turvalist kodu, ei suuda ta endaga toime tulla, võivad tekkida tervise- ja käitumishäired. Vastavalt lastekaitseseadusele on igal lapsel küll sünnipärane õigus elule, tervisele, arengule, tööle ja heaolule, kuid see seadus toimib samal tasemel nagu paljud teisedki ? reeglid on küll olemas, aga nende täitmisega on probleeme.
Jah, riik maksab lastetoetusi, kuid on raske jälgida, kas see raha tõesti lasteni jõuab. Rajatud on hoolekandeasutusi, kus võivad ajutiselt või pikemaajaliselt elada lapsed, kes ei saa erinevail põhjustel oma perekonnas kasvada. Lapsed on vastavalt seadustele kindlustatud arstiabiga, kuid samas on lapsi, kelle igapäevane toidulaud on nii kesine, et nende tervis selle all kannatab.
Eesti põhiseadus sätestab, et kedagi ei tohi piinata, julmalt või väärikust alandavalt kohelda ega karistada, ometi on vägivald nii kodus, koolis kui ka tänaval üsna tavaline. On teada, et igal aastal tapetakse omaenda vanemate poolt Eestis mitu last.
Eestis on kaks spetsiaalset laste tugikeskust ? Tartus ja Tallinnas, kus üha sagedamateks on muutunud kliendid nii-öelda hästi toimetulevatest peredest, mis tähendab, et lapsed on materiaalselt kindlustatud, kuid emotsionaalselt tõrjutud ja üksi jäetud.Reformidega hariduses ei saa mängida
Haridus on lastele põhihariduse omandamiseni kohustuslik ja tasuta. Seoses sündimuse vähenemisega on õpilaste arv kiiresti kahanenud ja mitmel pool on alanud koolide sulgemise protsess, mille pidurdumist pole lähiaastail ette näha ja peagi on oodata suurt õpilaste üleviimist ühest koolist teise. Mida selline ebastabiilsus endaga kaasa toob, on raske ennustada. Juba praegu on tuhandetel lastel raskusi igapäevase koolikohustuse täitmisega, suur on klassikursuse kordajate arv, mis süvendab klassikaaslaste vanuselist lõhet. Nüüd tuleb hoolega jälgida, et ükski laps ei jääks ühiskonna tähelepanuta ning kõik suudaksid omandada toimetulekuks vajalikud teadmised ja oskused.Laste tervis on kehvavõitu
Imikusuremus on hakanud vähenema, kuid on võrreldes arenenud riikidega siiski kõrge. Laste kõige olulisemateks surmapõhjusteks on õnnetusjuhtumid, mürgitused ja traumad. Poiste suremus on kõrgem kui tüdrukutel. Kui koolieelikute surma peamised põhjused on uppumine, kukkumine või mürgitus, siis kooliealistel on peamiseks surmapõhjuseks liiklustraumad.
Laste haigestumiste põhjustest on esikohal ägedad hingamisteede haigused. Sagenenud on haigestumine allergilistesse haigustesse. Halb lugu on alkoholi pruukimisega, 15?16-aastaste noorte hulgas pole peaaegu kedagi, kes poleks alkoholi proovinud. Ka illegaalsete uimastite kerge kättesaadavus on kujunenud probleemiks. Narkootikume proovinud noorte suhtarv on kõige kõrgem Ida-Virumaa linnades ja Tallinnas. Narkomaaniaga tuleb alustada süstemaatilist võitlust ja vahendeid ei tohi säästa, sest täna laste heaolu pealt kokkuhoitu eest tuleb homme maksta sajakordset tasu. Nii et siin on riigil ja kõigil karskust propageerivatel ühendustel suur töö veel ees.
MAI TREIAL, Riigikogu liige, Rahvaliit
