Tiit Oja, ehitaja Põltsamaalt:
“Teenindamisega võib üldiselt rahule jääda. Võrreldes vene ajaga on see kohe kõvasti parem. Tollal polnud tavainimese jaoks head teenindamist ju ollagi, siis oli müüja või mõni teine teenindaja kuningas. Restorani pääsemiseks pidid näitama läbi ukseklaasi rahatähte, selle järgi siis ?veitser vaatas, kas tasub sind kõrtsi lasta või mitte. Põltsamaal on jäänud mulle väga hea teenindamise poolest silma Hansapanga kontor ja Olerexi bensiinitankla. Mitmeid oste ja maksmisi saab teha ka läbi interneti, mis on üsna mugav, kuid kaupa ostes tahan seda ikka uurida ja müüjaga suhelda. Kataloogikaupa ostad nagu põrsast kotis. Toidupoes ei meeldi mul käia, see rohkem naise rida. Niisama ma poode mööda ei kolista, kui vaja, käin ehitus- ja tehnikakaupa ostmas Tartus, kalastustarbeid aga Jõgeval, kus on päris hea pood.”
Liia Lust, riigiametnik Kamarist:
“Võrreldes kümne aasta taguse ajaga on läinud teenindus kindlalt paremuse poole. Seda nii kaubanduses, teeninduses kui ametiasutustes, kuid eks n-ö musti lambaid ole iga pool. Teenindaja amet on küll õpitav, kuid kõik ei sobi sellesse ametisse ja see inimene peab sellest ise aru saama. Mu tütre sõbranna soovis saada tööle kohvikusse, kuid suutis seal olla vaid mõne päeva. Ta ütles, et ei suuda olla kogu aeg teiste käsualune, tema loomuses pole teisi inimesi teenindada. Ja läkski hoopis raskemale tööle. Hommikul Jõgeval või Põltsamaal suurde toidupoodi minnes tunned vahetevahel, et oled poes üleliigne: kuigi oled ainukene ostja, ajab müüja omi asju või sätib kaupa ega tee sinust väljagi. Müüjate ülim pealetükkivus, nagu seda lõunamaal kohtab, mulle ka ei meeldi. Klient ja teenindaja on võrdsed partnerid, kumbki ei pea teisest üle olema.”
Kaljo Koorts, Ansu talu peremees Endla külast:
“Minu arvates teenindatakse meid hästi, igatahes mina pole veel kehva teenindamist kohanud. Olen Hansapanga klient, pangas on väga tore ja viisakas teenindamine. Jõgeva “Tarve” poe müüjad on hästi lahked ja sõbralikud, autot käin remontimas Uku autoteeninduses, bensiini võtan Mokteri tanklas ja sealgi on korralik ja kiire teenindamine. Toidukraami olen harjunud ostma Vaimastverest, kus kenad müüjad juba teavad, mida soovin. Maapoes ongi mõnusam: siin käid nagu oma kodu sahvris, pealegi saad poes kokku paljude tuttavatega, oled nagu klubis. Linnas on poode palju, kõik asjad ja teenused on läinud kallimaks, ehk seetõttu on ka teeninduskultuur paranenud. Liikluskultuuri kohta ei saa seda aga öelda ? paljud väga kallite autode juhid ei arvesta teiste liiklejatega.”
Margus Niinelaid, tisler Jõgevalt:
“Ei kurda, mind on teenindatud alati pigem hästi kui keskpäraselt. Võib-olla sõltub see inimese iseloomust: kui ta pole konfliktne, on viisakas ja vaoshoitud ja saab aru, et teenindajagi on inimene oma tunnete ja argieluga. Ei maksa alati rõhutada, et klient on kuningas. Selleks võib olla ka teenindaja ja siis ollakse juba võrdsed ja viisakad partnerid. Märts on juba mitmendat aastat kuulutatud hea teeninduse kuuks ja küllap on ka sellist kampaaniat vaja, kuid ehk piisaks ka ühest nädalast. Ei usu, et märtsikuul teenindatakse meid tavalisest paremini, kuid eks kampaania “Kiida teenindajat” ole nii müüjate kui ostjate jaoks ja ehk on nii mõnigi sellal tolerantsem. Kui hakkaksin häid teenindajaid kiitma, saaksin hästi pika nimekirja. Tulin just maksuametist, sealgi oli väga viisakad töötajad.”
Rein Toom, tarbijakaitsenõustaja Jõgevalt:
“Viimasel ajal on meie poole pöördutud kaebustega, et poes müüakse realiseerimistähtaja ületanud kaupu või pakendil pole loetav, kus see kaup on toodetud. Rahul ei olda autoteenindusega, kus lisatakse arvele ka need tööd, mida pole tehtud või ei anta kliendile tagasi vana autoosa, mis oli uuega asendatud. On juhtumeid, kus defektset olmetehnikat pole uue vastu vahetatud, parandatud ega raha tagastatud enne, kui tarbijakaitse sellesse probleemi sekkub. Teenindajal, olenemata sellest, kui vähe või palju ta palka saab, on juba ametialane kohustus käituda kliendiga viisakalt ja anda toote kohta piisavat ja tõetruud infot. Minul endal pole kauplustes ja teistes teenindusasutustes veel probleeme tekkinud. Mine tea, ehk tuntakse ja teatakse, et olen tarbijakaitsest.”
Anneli Luht, Lõuna-Eesti piirkonna kindlustusspetsialist:
“Olen ka ise teenindaja ja seetõttu lööb välja n-ö professionaalne kretinism ning jälgin teisi teenindajaid pisut teise pilguga kui tavaklient. On palju firmasid, kus juba sisenedes näed, et sind oodatakse. Viimasel ajal teevad mind kurjaks need kaubandusketid, näiteks Maxima, seda eriti Tartus. Seal on ka keeleprobleeme ja näib, et teeninduskultuurgi on võetud veel vene-ajast kaasa. Eks seda tingib tööjõupuudus, mis tuleneb teenindajate väikesest palgast, et võetakse tööle ka neid, kes sellesse ametisse ei sobi. Tavaliselt püüab teenindaja teha oma tööd hästi ja ennast valitseda, et kodused probleemid tööle kaasa ei tuleks. Samas ootab ka teenindaja kliendipoolset meeldivat suhtlemist ja natuke tänulikkust. Oleme ju partnerid ? ei saa ühte teisest kõrgemale tõsta.”
ARDI KIVIMETS
