Kui Anton Hansen Tammsaare 1912. aastal Kaukaasias Eesti Aiakeses Roosa talus peatus, oli sealsamas külas ka Kroonlinnast saabunud Miina Härma. Mõlema intensiivne külvitöö andis juba kahe aasta pärast imelise saagi — Kaukaasia eestlaste I üldlaulupeo, mis peeti maha Suhhumis. Uues kodupaigas olid eestlased selleks ajaks elanud 26 aastat. Peale oli kasvamas siin sündinud põlvkond.
1977. aastal, kui Eesti Aiakeses käisid kirjandusteadlased Heino Puhvel ja Endel Nirk ning kirjanik Aivo Lõhmus, avati Roosa talu seinal memoriaaltahvel. 1979. aastal ütlesin, et sellest majast peab saama A. H. Tammsaare majamuuseum ja eestlaste kooskäimiskoht. Idee sünnist teostuseni kulus kümme aastat.
1988. aastal avas Eesti restauraatorite abiga remonditud majas uksed muuseum. Nüüd, kakskümmend aastat hiljem on sellele imeline tagasi mõelda. Muuseumi avamise aegu Roosa talu õue istutatud Eestist pärit hõbekuused on sirgunud sihvakateks ja imekauniteks.
Mägijõgi Mzõmta häälitseb praegu täpselt niisamuti nagu siis, kui eestlased üle Kaukasuse peaaheliku Punasele Lagedale jõudsid. Kohale jõudes vajuti surmväsinuna suure tamme alla. Tammealune maapind neelas üle mäe tuleku väsimuse. Jõe häälitsus lummas Tammsaaret ja lummab kõiki, kes sellesse paika jõuavad.
13. septembril, renoveeritud Tammsaare muuseumi taasavamise peol viibis Eesti Aiakeses suur eestlaste esindus, millesse kuulusid Eesti Kultuuriseltside Ühenduse esimees Valter Haamer, Sotši sõpruslinna Pärnu delegatsioon eesotsas volikogu esimehe Ahti Kõoga, Eesti suursaadik Venemaal Simmu Tiik ja paljud teised.
Muuseumile sai üle antud hulgaliselt raamatuid, sealhulgas Juhani Salokanneli poolt soome keelde tõlgitud “Tõe ja õiguse” kolm esimest köidet koos pühendusega. Salokannel ütles, et nüüd saab suur eesti rahvusromaan ehtsal ja loomulikul viisil Soome vaimumaastiku ja kultuuri osaks.
A. H. Tammsaare tekste, mida on tõlgitud 33 keelde, pole kuigi kerge lõpuni lahti mõtestada. Teisalt pakub see, kuidas see mitmekihiline tekst sinuga justkui peitust mängib, naudingut. Olen selle lummava mängu üks nautijatest ja see tunne ongi ajendanud mind Tammsaare muuseumi heaks vaeva nägema. Vaevalt et 68 aastat tagasi meie hulgast lahkunud A. H . Tammsaare oskas aimata, et tema 130. sünniaastapäeval tähistab talle pühendatud muuseum Eesti Aiakeses 20. aastapäeva.
ANTS PAJU
