Kuhu kaldub uue juhi saanud Rahvaliit?

Juhan Aare valimisega Rahvaliidu uueks esimeheks peaks selles erakonnas toimunud pereheitmine ja segaduste aeg möödas olema. Aivar Kokk, Jüri Morozov ja Toivo Tõnson, räägivad Vooremaa vestlusringis poliitikas toimuvast.

Toivo Tõnson:  Eks see oli nagu mesilaspere heitmine. Tundus, et enne seda läks sumin suureks, aga nüüd on pereheitmine toimunud ja saab uuesti tegutsema asuda. Kired olid erakorralisel kongressil maha vaibunud ja otsiti lahendusi olukorrale, mis täna on. Erakond on selleks ikkagi liiga suur, et öelda, et teda enam pole.

Mis saab Rahvaliidust nüüd edasi, milliseks kujuneb erakonna, mis on tuntud eeskätt kui maapartei, edasine poliitika?

Tõnson : Ega väikeses Eesti riigis saagi väga erinevaid suundi võtta. Tegelikult on erakondade eesmärgid ühised, ainult rõhuasetused on erinevad. Keegi toonitab ettevõtluse, suurettevõtluse arengut, keegi sotsiaalse poole arendamist. Radikaalseid, suuri erinevusi ei saa aga olla, sest riik on selleks lihtsalt liiga väike.

Morozov : Rahvaliit on erakorralisel kongressil endale uue juhi valinud, aga sisuliselt poliitmaastikul sellest midagi ei muutu. Katse jõude ühendada on nurjunud ja me jätkame samal teel, mida mööda parempopulistlikud erakonnad on viinud Eesti majanduskriisi, kus töötus on väga kõrge, kus paljud inimesed on sunnitud oma eluasemest loobuma pangale või mõnele teisele võlausaldajale.

Rahvaliit vasakkonservatiivse erakonnana ei ole midagi uut välja pakkunud ja tundub, et mingeid muutusi ei tule. Katse regionaalselt Eesti riiki tasakaalustada on nurjunud.

Kokk : Juhan Aare ütles väga selgelt, et nende esimene koostööpartner on Reformierakond. Rahvaliit näitas end selgelt parempoolse parteina. Kuigi kongressil ei tehtud konkreetseid otsuseid ja eesmärke ei püstitatud, peale selle, et soovitakse saada 10-15 kohta Riigikogus ja jätkata iseseisva parteina.

Rahvaliidu tulevik sõltub väga palju piirkonna juhtidest, kui hästi nad suudavad tegutseda ja endaga selle seltskonna kaasa haarata, kes pole seni aktiivsed olnud. Igal parteil on vaja sädelevat juhti, kes suudab meedias läbi lüüa ja piirkonna juhid peavad olema need, kelle järgi rahvas tuleb. Ühe liidriga ei ole võimalik Riigikogus kohti võtta, on võimalik võtta isikumandaat.

Eks Rahvaliidul ole kindlasti pärast pereheitmist keeruline, sest need, kes seitse aastat tagasi olid hääletoojad, endised ministrid ja Riigikogu liikmed, on tänaseks sotside poolele läinud. Juhan Aare peab järgneva kolmveerand aastaga tegema suure ime. Rahvaliidul ei ole aega ühtegi päeva istumaks partisani kombel kuskil põõsas, vaid täna tuleb olla eesrindel ja pidevalt rünnakul, et end näidata ja rääkida, millised tõekspidamised erakonnal on.

Et rahvaliit on natuke parempoolne olnud, ei ole mulle uudis, aga et ta lausparempoolne soovib olla…

Morozov : Rahvaliidu puhul ei saa rääkida mitte parempoolsusest, vaid konservatiivsusest. Ta on raudselt maamõõtmega, sotsiaalse mõõtmega erakond, aga ta on konservatiivsem, kui sotsiaaldemokraatlik erakond.

Kui erakonna uus juht ütleb, et nende esimene valik on Reformierakond, siis see võib lõhestada piirkonnad ja ma näen siin uut konflikti. Seda enam, et Ingvar Tšižikovi õigused aseesimehena on taastatud. Kas piirkonnad suudavad erakonna ladvikut mõjutada, et jätkataks laiapõhjalise suunaga?

Kokk : Aare ütles selle lause välja enne esimehe valimist ja kui vaadata tulemust, siis tema võit oli mäekõrgune. Kõik, kes juhatusse kandideerisid, teadsid, mis on erakonna juhi eesmärk. Seal ei tohiks konflikti tekkida.

Tõnson : See Juhan Aare lause näitab muidugi midagi ja temalt ka küsiti selle kohta. Eks ta ennatlikult või kergemeelselt ütles, kuid eks seda ole teisedki poliitikud teinud. Ta püüdis seda põhjendada vajadusega teha koostööd ettevõtluse arendamiseks maal. Reformierakond on ettevõtlust arendanud ja väikeettevõtlus maal on see, mis tooks töökohti maale tagasi.

Sellised väljaütlemised on märgid, kuid juhatus ja volikogu on ka olemas. Sügisel on tulemas korraline Rahvaliidu kongress ja siis tuleb vastu võtta uus arengustrateegia, korrastada oma “Hooliva Eesti“ valimisplatvormi põhimõtteid.

Kas see ei näita Rahvaliidu küllalt hägusat seisu, et ühel päeval soovitakse ühineda vasakpoolsetega, teisel päeval teha koostööd kõige parempoolsematega?

Kokk: Kui vaadata Rahvaliitu, siis selle suurusjärgus 10 000 liikmest 200 tahavad olla täisvasakpoolsed ja see on väga hea, et need inimesed said kergelt otsuse ära teha ning parteist lahkuda.

Valija ootab lahendusi, mis viiks riigi majanduslikust madalseisust välja. Kui Eesti on oma eelarves palju kokku hoidnud ja eksport on hakanud nüüd jälle elavnema, siis Lääne-Euroopas seisavad kärped veel ees. See tähendab, et Eesti eksport võib järgneval kahel aastal kukkuda seetõttu, et naaberriikide eelarve kukub ja investeeringud vähenevad. Täna tuleb otsida lahendusi, kuidas ettevõtlus maal püsima jääks.

Morozov : Meie erakondade paled on veel kujunemas ja võib öelda, et see protsess jätkub sellisel moel, nagu nüüd juhtus, et vasaktiival tugevat jõudu ei tekkinud. Mis on järelm, mis Eestis seetõttu lähiajal juhtub?

Juhtub see, et jätkuvalt ei suudeta optimeerida riigi majandamist ja valitsemiskulusid. Parteid ei suuda kokku leppida riigireformi kavas, kuna jõud on killustunud. Segane olek Eesti riigis jätkub ja majanduse tõusud ja mõõnad sõltuvad peamiselt välismaal toimuvast.

Eesti majandus sõltub sellest, milliseid poliitilisi otsuseid vastu võetakse, kas suudetakse näha suurtest keskustest kaugemale. Et Reformierakond hakkab maamajandust elavdama, on küllalt lootusetu lootus. Valitsuses on tehtud otsuseid, mis välistavad igasuguse ettevõtluse ja majanduse arengu maal. Kõige parem näide on Voore noortekeskusele maa eraldamise lugu, kus valitsus arvas, et noortele inimestele ei ole maal vaja maad anda. Sellised juhtumid näitavad selget hoiakut. Kuni poliitmaastikul ei teki selgeid parem-vasakjõude, seni pole majanduses kiireid muutusi oodata. Jääme sõltuma välismajanduse olukorrast.

Tõnson : Väikese riigi häda on see, sõltume nii sisemistest konfliktidest kui välismaast. Palju pole vaja, sest juba väikesed liigutused mõjutavad meie elu väga kõvasti. Oleme väga tundlikud. Nii nagu väike veekogu on tundlik reostusele, nii on ka väike riik majanduslikele ja poliitilistele kõikumistele väga tundlik.

Kui omavalitsuste tulubaasi mõni protsent vähendada, siis see tekitab meile tugeva tagailöögi. Kui öeldakse, et oleme juba põhjas ja ees ootab tõus, siis ma ei usu seda.

Kokk : Langus on Eesti majanduses ja kogu Euroopas veel kolm-neli aastat. Loodan, et ma eksin. Kuid täna on õige aeg teha investeeringuid, et olla valmis majanduse uueks tõusuks.

Mulle meeldis Juhan Aare arvamus, et me peaks vaatama, kuidas Saksamaal ja Ameerikas tehakse, kus piirkonnad ise otsustavad raha kulutamise üle. Olen ise rõhutanud, et Ameerika süsteemi peaks Eestisse üle võtma. Maakond peaks olema see, kes hoiab tulumaksu raha, tegeleb kogu tervishoiu, päästeteenistuse, politseiga. Tulumaksu rahad peaksid jääma piirkonda ja piirkonnad ise otsustaksid investeeringute üle. Arvan, et meie suured mured oleks sellega lahendatud. Täna aga peame võitlema lapsametnikega, kes pole ühtegi päeva ettevõtluses olnud.

Morozov : Piirkondade iseseisvust on aastast-aastasse kärbitud. Kui varem oli riiklike investeeringute programm, mille jagunemise üle otsustati maakonanas, siis seda pole enam ammu. See on poliitiline seisukoht, et vähendada regioonide iseseisvust. Palju hullem on see, et sellega näitab riik oma usaldamatust kohalike inimeste suhtes. Inimesed tunnevad, et kuna neil millegi üle otsustada ei ole ja isakesed Tallinnas ise otsustavad, siis las kõik läheb nagu läheb. Et antaks raha ja vastutus kohapeale ja öeldaks, et teist sõltub kohalik areng, seda pole ammugi. On mindud teist teed ja see on põhjus, miks piirkonnad hakkavad hääbuma.

Tõnson : Kui võtta inimeselt ära õigus otsustada ja vastutada, siis inimene muutub apaatseks. Tulemuseks on see, et mõtlevad pead lähevad sinna, kus talle antakse võimalus otsustada.

Kokk : Samas on meil uhked parteid, kes eelmisel aastal jäid miinusesse. Kui põllumehel on mõni kroon maksuametile maksmata, siis ta riigi käest toetust ei saa, kui ettevõtjal on mõni kroon võlga, siis ta PRIAst ja EASist toetust ei saa ja riigihankekonkurssidel osaleda ei või. Tekib küsimus, kuidas Eesti parteid saavad jätkuvalt riigi toetust?

Tõnson : Küsiks, et kuidas nad saavad järgmistel riigikogu valimistel osaleda, kui nad näitavad nii halba eeskuju?

KÜSIS ARVED BREIDAKS

blog comments powered by Disqus