Jõgevamaa keskkonnateenistuse looduskaitse spetsialist Mariliis Märtson kinnitas, et kühmnokk- luige kõige iseloomulikumaks tunnuseks on ülanokal laubani ulatuv must kühm. Ta on üleni valge, ainult kühm, alanokk ja jalad on mustad. Ülanokk on helepunane. Lind võib kaaluda kuni 12 kilo ja on Eestis pesitsevatest lindudest suurim.
Luik pesitseb Põhja-, Lääne-, Kaspia- ja Musta mere äärsetel aladel. Viimase paarikümne aastaga on tema levik märgatavalt suurenenud. Oma mõju on selles ka inimesel ? kühmnokk-luike peetakse tema dekoratiivsuse tõttu tiikidel sageli ilulinnuna ja üpris sageli on taoline elupaik neid sinna ka pesitsema meelitanud. Eestis on ta levinud eelkõige Lääne-Eesti saarte ja Põhja-Eesti ranniku ümbruses.
Mariliis Märtsoni hinnangul saabuvad esimesed kühmnokk-luiged meile juba vaba vee laikude tekkimise ajal, viimased lahkuvad veekogude täieliku kinnikülmumise ajal. Ega asjata ei öelda, et luiged lähevad, lumi taga. Soodsatel talvedel (kui jääolud võimaldavad veel toituda) talvituvad neist meil üsna paljud.
Kühmnokk-luik eelistab elupaigana taimestikurikkaid merelahtesid ja rannikujärvi, harvem lagedaid meresaari. Pesitsemist alustab aprilli teisel poolel ja mai algul. Kurnas on 4-8 suurt rohekashalli muna. Pojad hakkavad lendama septembri algul.
Looduslikke vaenlasi täiskasvanud luigel peagu pole. Kühmnokk-luige nokk on hirmus relv, millega ta võib lüüa sügavaid haavu. Vihane luik võib olla ka inimesele eluohtlik. Inimene ohustab luike eelkõige veekogude saastamisega. Kühmnokk-luik on looduskaitse all.
VOOREMAA
