Toiduainete hulgas on eriliselt tähtsal kohal kodumaine mesi, Kubja talu toodangut hinnatakse nii lähiümbruses kui ka kaugemal.
Pajusi vallas tegutseva Kubja mesindustalu peremees Jüri Lugus nentis, et tänavu pole mesilastel õiget lennuilma olnudki. Nüüd, kui ilmad lõpuks ilusaks läksid, pole enam õisi, millelt mesilased nektarit saaksid korjata, õitsemise ajal aga sadas sageli.
Tavaliselt algab korjeaeg mais pajude õitsemisega. Ka võilill ja taliraps on mesilastele headeks korjetaimedeks. Heal korjeaastal mesilased talirapsi õitele eriti ei lenda, tegevust jätkub nii marjapõõsaste, viljapuude kui ka muude taimede õitel. Kui inimesed taluvad põuaseid ja väga palavaid suvesid halvasti, siis mesilastele tähendab põud head lennuilma ja saagirohket korjeaega. Kubja talu mesitarud lausa päikese käes ei ole ja kui sinna palaval ajal natukenegi välisõhku juurde pääseb, pole mesilastel põhjust palavuse pärast muret tunda. Hea meesaagi kogumiseks on tarvis sooje suveöid, kus õhutemperatuur on ainult mõned kraadid kahekümnest madalamal. Parim korjeaeg algab siis, kui õitsevad vaarikas ja põdrakanep, seega on sobivamad korjealad raiesmikud. Üks põhjusi, miks meil meesaagid eelmise riigikorra ajal praegustega võrreldes oluliselt madalamad olid, oligi see, et siis metsi eriti maha ei võetud ja polnud ka raiesmikke õitsvate taimedega.
Tõuaretus kindlustab suurema saagi
Tänapäeval on oluliselt paranenud mesilaste tõuaretus. Mesilasema munemisvõimekus on varasemast tunduvalt suurem, tänu sellele on mesilaspered suured ja tugevad. Korralik tõumesilasema muneb umbes kolm tuhat muna päevas. Ühes mesilasperes on 70 000-80 000 mesilast.
Tänavu on Kubja mesitarud viies eri paigas, kõige kaugemad nelja kuni kuue kilomeetri kaugusel Nurga külas. Igas rühmas on kaheksa mesilasperet.
Pererahva sõnul võiks mesilasperesid veelgi rohkem olla. Kui samal aastal kogutud mett ei õnnestugi ära müüa, ei juhtu sellega kahe aasta jooksul veel midagi. Peremees vaatab tarud iga kaheksa päeva tagant üle. Vahel tuleb ka mõni erakorralisem sõit tarude juurde ette võtta. Kui kärjed on mett täis kantud, siis tuleb tarusse kärgi juurde panna. Korpustarudel on võimalik uusi korpusi lisada. Ühel tarul on keskmiselt seitse-kaheksa korpust. Kolmes alumises korpuses tegutseb mesilasema ja sealt saab juurde uusi mesilasi. Neid korpusi lahutab ülejäänutest emalahutusvõre, ülal asuvates kärgedes paikneb mesi, kuhu ema munema ei pääse.
Kubja talu mesi läheb hästi kaubaks
Meevõtmine algab pärast jaanipäeva. Jüri ja Olvi Lugus loodavad saada tänavu umbes paar tonni mett. Kärg on vurritamiseks valmis siis, kui see on täis ja kaanetatud.
Pärast vurritamist lastakse meel suures mahutis veidi aega seista, et vaht ja vahatükikesed pinnale tõuseksid ja need sealt eemaldada saaks. Seejärel lastakse mesi mahutist välja ning villitakse klaas- ja plastnõudesse. Etiketid trükitakse Vali Pressi trükikojas.
Põhiliselt tellitakse Kubja talust liitriseid meepurke. Selle talu mesi jõuab vahendajate kaudu kauplustesse mitmele poole üle Eesti, kuid paljud käivad linnumagusat ostmas ka otse talust, nii liitri- kui kümnekaupa. Olvi Luguse sõnul on tänavu tavapärasest rohkem kodunt ostmas käidud, küllap seetõttu, et kehv meeaasta on üldiselt teada. Laatadel Olvi ja Jüri Lugus ei käi. Transport, kohamaks ja müümisele kuluv aeg maksavad nende sõnul rohkem kui müüdud toodang. Ühel aastal lugesid nad Palamuse laada meemüüjad kokku ja said neid 63.
Pikaajalise tegevuse tulemusena on Luguse perel tänaseks olemas kindlad turustuskanalid ja mee müügiga enam probleeme pole. Mesinike kokkusaamistel on nad kuulnud oma nooremaid kolleege kurtmas, et neil ei ole mett kuhugi müüa.
Ostjal tasub tähelepanelik olla
Luguste sõnul ei müüda kuigi palju mett Eestist välja. Ühelt poolt pole siin piisavalt suuri meetootjaid, kes vajaliku koguse anda suudaksid, teisalt ei ole kõik võimelised tootma ekspordinõuetele vastavat mett. Tavaliselt on nii, et igas riigis makstakse kohaliku mee eest rohkem kui imporditud mee eest. Näiteks Hiinast pärit mett on võimalik osta odavamalt kui Eesti mett. Samas on Euroopa lõunapoolsetes riikides mett keerulisem toota kui Eestis, sest seal on väga pikad põuaperioodid ja õitsvaid taimi, millelt mett koguda, vähem kui siinses kliimas.
Olvi ja Jüri Luguse sõnul tuleks ettevaatlikult suhtuda sellesse, kui mesinik pakub mingilt konkreetselt taimelt kogutud mett. Nii näiteks pakutakse müüa pärnaõiemett. Tegelikult saab pärnaõitelt mett koguda väga üksikutel aastatel. Olvi Lugus ütles, et nende oma aias kasvaval pärnal märkasid nad kolm aastat tagasi mesilasi tegutsemas esimest korda 30 aasta jooksul.
Kui mee kogus tarudes enam ei suurene, tuleb meega täidetud korpused tarudest maha võtta ning mesilastele talvesööta andma hakata. Tänapäeval tuuakse Eestisse Euroopast sisse spetsiaalset valmissööta, mis sisaldab nii fruktoosi, glükoosi kui suhkrut.
Pärast korjeperioodi tarusse jäänud mesilased peavad vastu pidama tervelt pool aastat.
Töö ja hobi korraga
Jüri Lugus kinnitas, et nad suudavad meest saadava tuluga toime tulla ega pea talvel mujalt lisateenistust otsima. Suvi on aga mesinikel väga kiire ja töine. Kubja talu pererahva sõnul avastavad nad vahel keset kiiret mesilastega tegelemist, et kartul on õitsemas või kirsid juba valmis saanud. Enda tarbeks on neil ka aiasaadused olemas.
Ka mesinikud võtavad vahel puhkust ja reisivad Eestis või laias maailmas. Tänavu veebruaris käisid Olvi ja Jüri Lugus Tenerifel, kus nautisid nädala jooksul suvesoojust. Koos Eesti Mesinike Liidu liikmetega käidi aga kevadel külas Valgevene mesinikel. Seal võeti nende seltskonda väga hästi vastu. Oli võimalik külastada ka sealset mesindusega tegeleva teadusasutuse mesilat. Sellel aastal on Eesti Mesinike Liidu liikmetel plaanis külastada ka Baierimaad.
Praegu on perel kiired ning töörohked päevad, sest just nüüd algab põhiline mee kogumise ja töötlemise aeg. Kubja talu pererahva kinnitusel on mesilastega tegelemine nende jaoks töö ja hobi korraga.
Tänavu on kesine meeaasta
*Tänavuseks saagiks kujuneb umbes 30-40 kilogrammi ühe mesilaspere kohta
*Heal korjeaastal aga saab ühelt mesilasperelt poole suurema meekoguse
*Meekorjeaeg lõpeb tavaliselt 20. juuli paiku
*Tänavu nihkus see vahepealsete jahedate ilmade tõttu edasi
**Korralik tõumesilasema muneb umbes kolm tuhat muna päevas
*Ühes mesilasperes on 70 000-80 000 mesilast
*Päevalilleseemneid on ühes kilogrammis arvult sama palju kui mesilasi
*Seda arvesse võttes on kaaludes võimalik kindlaks teha, kui palju on ühes peres mesilinde
*Tavaliselt on mesilase eluiga vaid 30-40 päeva
*Mesilasema lõpetab munemise umbes oktoobri keskpaigaks ja alustab uuesti veebruari lõpus-märtsi alguses
*Maikuus on talvised mesilased kõik uute vastu vahetunud
TOOMAS REINPÕLD
