Videolindile jäädvustas viieteistkümne aasta taguse tähtsa päeva toonane vallavolikogu liige Kalju Matson, kellel oli kasutada tolle aja kohta päris hea videokaamera. Kümmekond aastat tagasi andis Matson videomaterjali praeguse vallavanema Aare Aunapi kätte, öeldes: “Sul läheb seda ükskord tarvis.? Avalikult polnud videolõike keegi senini näidanud.
“Videot vaadates tuli meelde nii mõndagi,? ütles viisteist aastat tagasi Tabivere vallavanema ametis olnud Viljar Õispuu. “Näiteks see, kuidas valla ja majandi vahel algul teatav võimuvõitlus käis. Õnneks lõppes see üsna ruttu ja rahumeelselt ning ka hiljem on eri leeride vahelisi purelemisi meie vallas vähe olnud. Tänu sellele võime nautida kasvõi seda kena vaba aja keskust, kus praegu pidu peame. Seal, kus kogu aur kisklemise peale kulub, jääb aga elu kiratsema.?
Õispuu sõnul on täitunud seegi videolõigus kõlanud lootus, et vallal palju kohtuteed käia ei tule. Mis on omamoodi ime, sest teadmatusest ja kogenematusest võinuks värsked vallajuhid ju nii mõnegi apsu teha.
Hirm allkirja andmise ees
“Algul ütlesid paljud, et mida erilist seal vallamajas ikka teha on,? meenutas Viljar Õispuu. “Aga tegelikult oli teha väga palju. Ning ei meie ise ega ka meist kõrgemal seisvate organite ametnikud teadnud siis täpselt, kuidas vallaasju ajada tuleks. Pooltele paberitele ei julenud keegi allagi kirjutada, sest sedalaadi dokumenti polnud lihtsalt varem nähtud.?
Toonaste vallajuhtide nahas ei tahaks praegu vist keegi olla. Tabivere vallal polnud näiteks sünnihetkel ühtegi autot, kuna erinevalt paljudest teistest külanõukogudest polnud riik Tabivere külanõukogule ühtegi autoostuluba eraldanud. Ning ega auto bensiinipaakigi midagi valada oleks olnud. Bensiin oli selline defitsiit, et lõpuks ei jätkunud seda isegi koolibussi jaoks.
“Ärimees Tiit Kuusik andis mulle omast taskust pataka sularaha, öeldes: “Tooge bensiini, et lapsed ometigi kooli pääseksid. Ja siis me sõitsimegi öösel Vene piiri äärde ja tõime sealt pütitäie kütust ära. Selliseid kurioosseid ja praeguses kontekstis muinasjutuna kõlavaid lugusid juhtus toona palju.”
Kurioosne lugu meenus Õispuule ka seoses vallale omavalitsusliku staatuse andmise piduliku aktusega.
“Lükkasime aktuse algust edasi viis, siis kümme, siis viisteist ja kakskümmendki minutit, aga keda polnud, oli Ülemnõukogu esindaja, kes omavalitsusliku staatuse andmist tõendava dokumendi pidulikult üle oleks andnud,” meenutas Õispuu. “Õnneks oli toonane maavolikogu esimees Ants Orgulas dokumendi Tabiverre tulles igaks juhuks maavalitsusest kaasa haaranud. Ning andis selle siis ise üle.”
Tasakaalukas vald
Kui vallastaatuse andmise üritusele ei jõudnud Toompealt keegi, siis viieteistkümnenda sünnipäeva peol oli kohal õige mitu Riigikogu liiget.
“Vaatamata sellele, et Tabivere vallavanemate ja volikogu esimeeste hulgas on olnud väga tugevaid isiksusi, on seda valda alati iseloomustanud asjade tasakaalukas ajamine,” ütles Riigikogu liige Mati Kepp.
Ka Tabivere praegune, kolmas vallavanem Aare Aunap (teine oli mäletatavasti Kalev Raudsepp) avaldas arvamust, et viieteistkümne aasta kõige märkimisväärsemaks saavutuseks on valla stabiilne areng.
“Ma ei pea õigeks üksikute saavutuste väljatoomist, sest siis kõlaks see nii, nagu kiitleks vallavanem sellega, kui hästi ta on osanud rahva raha kulutada,” ütles Aare Aunap. “Aga see on ju vallajuhi otsene töökohustus.”
Kui omavalitsusliku staatuse andmise aktus toimus viisteist aastat tagasi vanas Tabivere rahvamajas, siis hilisem pidulik koosviibimine leidis aset täpselt samas kohas, kus nüüdne valla viieteistkümnenda sünnipäeva pidugi. Ainult et kunagisest tarbijate kooperatiivi söökla-restoranist on vahepeal saanud uus rahvamaja.
RIINA MÄGI
