Kui kindel on see, et täpselt aasta pärast, 1. jaanuaril 2007 tuleb Eestis kasutusele euro?
Sajaprotsendiliselt seda väita ei saa, sest lõpliku hinnangu Eesti valmisolekule euroalaga liitumiseks annab Euroopa Liidu Nõukogu alles 2006. aastal. Nõukogu lähtub oma otsuses sellest, kas Eesti on täitnud kõik eurotsooniga ühinemiseks vajalikud tingimused. Üldiselt Eestil nende tingimuste täitmisega raskusi ei ole. Ainus probleem on nn inflatsioonikriteerium. Inflatsioon ehk hinnataseme kasv ei tohi ületada teatud piiri. Meil on inflatsioon olnud liiga kiire. Üheks oluliseks põhjuseks on olnud kütusehindade järsk tõus 2005. aastal. Selles osas paraku Eesti ise midagi ära teha ei saa ? naftahinna kõikumist maailmaturul ei suuda me kuidagi mõjutada. Omalt poolt toetab hinnatõusu ka palkade kiirest kasvust johtuv nõudluse suurenemine tarbekaupade järele. Igal juhul on Eesti kindel eesmärk olla 1. jaanuariks 2007 Euroopa ühisraha kasutuselevõtuks valmis ja kõik ettevalmistused selle nimel kulgevad plaanipäraselt.
Kui kaua saab Eestis pärast euro tulekut veel Eesti kroone kasutada?
Alates eurole ülemineku päevast (seda nimetatakse ?-päevaks) saab veel kahe nädala jooksul kauplustes maksta ka kroonidega, kuid vahetusraha antakse üldjuhul tagasi eurodes. Kahe nädala pärast jääb euro ainsaks maksevahendiks Eestis.
Kuidas hakkab toimuma rahavahetus tavainimese jaoks?
See on tehtud võimalikult mugavaks. Elanike kontoarvetel olevad hoiused muudetakse automaatselt ümber eurodeks ilma igasuguse vahendustasuta keskpanga kursi alusel. See kurss oli ja on ka tulevikus 1 euro = 15, 6466 krooni. Mis puutub teie käes olevasse sularahasse, siis ka selle pärast ei pea vähimatki muret tundma. Juba kuu aega enne ja kuus kuud pärast ?-päeva vahetavad kõik pangad teie kroone eurodeks eelpool mainitud keskkursiga ning samuti ilma teenustasuta. Maapiirkondades, kus pangakontorite võrk hõredam, on võimalik raha vahetada ka postkontorites. Aga isegi kauges tulevikus saate täpselt samadel tingimustel kättejäänud kroonid vahetada eurodeks Eesti Pangas. Ehk teisiti öeldes ? Eesti Pank vahetab raha tähtajatult. Nii et kui te ka aastaid hiljem leiate sukasäärest suure portsu Eesti kroone, pole see raiskuläinud raha, vaid te saate need täpselt sama kursiga eurodeks vahetada.
Kas kõik inimesed saavad vahetada nii palju kroone eurorahaks, kui soovivad?
Jah. Rahavahetusel ei ole mingeid koguselisi piiranguid.
Kas enne eurole üleminekut tasub raha koguda või on soovitatav selle eest mitmesuguseid asju soetada?
Eurole ülemineku pärast ei pea te vähimalgi moel oma rahamajandust muutma, ei säästmistavasid ega ostukombeid. On väga oluline mõista, et eurole üleminek ei tähenda rahareformi. Üks vääring asendub teisega, kuid kindlalt fikseeritud kursi alusel. Teie vara rahavahetuse käigus ei vähene ning teie ostujõud jääb täpselt samasuguseks kui varem.
Inimeste põhihirm seoses eurole üleminekuga on hinnatõus. Kas see hirm on põhjendatud?
Võin kinnitada, et see pole põhjendatud. Euro tulek iseenesest hindu ei tõsta ega saagi seda teha ? lihtsustatult öeldes vahetatakse ju üks hinnasilt teisega ja uus eurohind saadakse kroonihinna jagamisel keskkursi ehk 15,6466ga. Hirm tekib teadmatusest. Ja euro puhul on see väide väga kohane ? näiteks neis eurole üle läinud riikides, kus enne ühisraha kasutuselevõttu tehti vähe teavitustööd, tunduski paljudele, et toimunud on suur hinnatõus. Seda nimetatakse tunnetuslikuks hinnatõusuks. Tegelik hinnatõus ? ja mingi hinnatõus toimub tegelikult pidevalt ? jäi väga väikeseks. Ettevõtjatelt nõuab eurole üleminek tõesti teatavaid kulusid, näiteks uute hinnalipikute hankimine või uue tarkvara soetamine, kuid need on tagasihoidlikud ja ei tohiks kuidagi hindades kajastuda. Meenutan, et ka enne Eesti liitumist Euroopa Liiduga kaks aastat tagasi kardeti suurt hinnatõusu. Tegelikkuses tõusid vaid üksikute kaupade hinnad, mis oli ka ette teada.
Aga kui kaupmehed siiski kasutavad eurole üleminekut ära ja tõstavad kasumi teenimise eesmärgil hindu? Kas keegi saab neid takistada seda tegemast?
Hindade tõstmist saab takistada üksnes tarbija, kes valib sellisel juhul teise kaupmehe. Eestis on kaupmeeste vahel tugev konkurents ning ma ei usu hästi, et keegi sellist riski tahab endale võtta. Ja et hinnad oleksid hästi ?läbinähtavad?, kohustatakse müüjaid juba pool aastat enne ja ka pool aastat pärast ?-päeva avaldama hindu nii kroonides kui eurodes. Muide, paljudes kohtades tehakse seda juba praegu.
Millised hinnad võivad siiski tõusta?
Seda ma ei söandaks küll ennustada. Võib-olla mõni toode, mille hind ümberarvutamisel oleks 99 eurosenti, hakkaks maksma 1 euro. Samas on mõned ettevõtted juba avalikult kuulutanud, et nad hoiduvad hindade ümardamisest ülespoole. Vanades liikmesriikides võis euro kasutuselevõtt tuua teatud kaubagruppide puhul kaasa isegi hindade alanemise tänu suuremale hinnaläbipaistvusele. Vähendamaks n-ö kiusatust hindu tõsta annab valitsus erasektorile eeskuju, ümardades maksud ja riigilõivud eurodesse allapoole ehk kodanikule soodsamas suunas. Hindu ja ausat ümardamist jälgib tarbijakaitseamet.
Kuidas on lood kinnisvarahindadega?
Jällegi ei oska seost näha. On tõsi, et euro käibeletulek tõstab Eesti usaldusväärsust välisinvestorite silmis veelgi ja mõnigi kõhkleja teeb siia loodetavasti täiendava rahasüsti. Kuid ma ei usu, et selliseid kõhklejaid praegu, kus Eesti on juba poolteist aastat Euroopa Liidu täieõiguslik liige, eriti palju oleks.
Esimestel kuudel oste tehes läheb inimestel ilmselt eurode kroonidesse ümberarvutamine raskeks.
See harjumus tuleb kiiresti. Hindade avaldamine nii kroonides kui eurodes tükk aega enne ja pärast ?-päeva annab selleks hea võimaluse. Ma arvan ka, et oluline on hakata võimalikult kiiresti mõtlema eurodes, mitte tegelda pideva ümberarvutamisega. Eriti kehtib see igapäevaste tarbekaupade puhul. Mida kiiremini need eurodes meelde jäävad, seda kindlamalt end eurokeskkonnas tuntakse. Aga kurssi on kasulik teada juba võimalike pettuste vältimiseks.
Mida ütlete inimestele, kes on aastakümneteks pangalaenu võtnud? Kas nende tagasimakstavad summad suurenevad, intressid tõusevad?
Et Eestis on väga madalad laenuintressid, tulenebki tegelikult sellest, et usaldus eurole üleminekuks edukalt valmistuva riigi vastu on suur. Pigem tuleks küsimust vaadata teisest küljest. Mis juhtub siis, kui eurole üleminek lükkub kaugemasse tulevikku? Sel juhul on kindel, et laenuintressid tõusevad. Taoline laenuintresside tõus on juba toimunud näiteks Poolas ja Ungaris, kus riigid on ühisrahale ülemineku kaugemasse aega lükanud.
Kas pärast eurole üleminekut prognoositakse palgatõusu?
Palgatõus ei ole otseselt seotud eurole üleminekuga, küll aga majanduskasvuga. Euro kasutuselevõtmine on kokkuvõttes kasulik Eesti majandusele. Majanduse kasvades tõusevad aga ka palgad. Taasiseseisvunud Eestis on palgatõus kogu aeg hindade tõusust kiirem olnud.
Millised on euroraha kõige suuremad plussid?
Euro on tunnustatud ja kindel maailmaraha. Eurotsooni riigid on kokku leppinud riigieelarve ja majanduse ?tervist? ja kindlust tagavates abinõudes. Nende järgimine välistab suured vapustused ja majanduskriisid. Majanduskriis tabaks valusalt meist igaüht.
Otsest kasu eurost tunnevad väga hästi need, kes seda juba praegu kasutavad. Paljud Eesti ettevõtjad arveldavad oma välispartneritega täna eurodes. Kõigil neil tuleb kanda täiendavaid kulusid valuutavahetuse tõttu. Euro kasutuselevõtul need mured kaoksid. Kergemaks läheb ka nende elu, kes kavatsevad mõnda eurotsooni riiki reisida, seal töötada või õppima asuda. Hõlbus hinnavõrdlus võimaldab suuremate ostude puhul osta sealt, kus kaup soodsam.
Aga kes üldse reisimas ei käi ning raha ei vaheta, võib euro puhul veelgi kindlam olla, et mingi ootamatu negatiivne pööre Eesti majanduspoliitikas tema raha väärtust ei hakka vähendama. Kui krooni puhul on devalveerimisrisk vähemalt teoreetiliselt olemas, siis euro puhul mitte.
Kokkuvõttes võib öelda, et kroon on hea raha, kuid euro on veelgi parem.
Mida tehakse meile armsate Eesti kroonidega ? Koidulate ja Jakobsonidega -, mis inimestelt kokku korjatakse?
Ringlusest kõrvaldatavad kroonid kuuluvad hävitamisele. Aga kui kellelgi Eesti rahatähed väga armsad on, võib ta mõne endale mälestuseks jätta. Pealegi on tal võimalus need raskete aegade puhul ju eurodeks vahetada.
Intervjuu on ilmunud
ajalehes Võrumaa Teataja
