<font face=”arial,helvetica,sans-serif”>
Palamuse kogudus tähistas möödunud nädalavahetusel oma esmamainimise 780. aastapäeva. Nädal varem sai Palamuse kirik ümber uue, kõrgema kiviaia.
Vana kiviaia lammutamise ja uue aia ladumise töö võtsid enda peale kristlike ohvitseride ühenduse liikmed, kellel on juba kümmekond aastat olnud kombeks suviti kahe-kolmepäevasesse töö- ja palvelaagrisse koguneda. Seekord sai siis kogunemispaigaks Palamuse.
Enne kiviaia kallale asumist tegid kristlikud ohvitserid ära veel ühe suure töö: tassisid kirikusse tagasi pingid, mis sealt põranda värvimise ajaks lähedal asuvasse kõrvalhoonesse olid viidud, kinnitasid need uuesti kruvidega põranda külge ning ühendasid pingialuseid küttekehi toitvad elektrijuhtmed. Suurem osa kahest tööpäevast kulus siiski kiviaia lammutamisele ja ülesladumisele ning väravapostide paigaldamisele. Mõlemal tööpäeval, reedel ja laupäeval, peeti ka kaks jumalateenistust.
Võimalikult palju
Kristlike ohvitseride ühenduse eestvedaja, kaitseministeeriumi haldusalas tegutseva värbamiskeskuse juhataja Lauri Kurvitsa sõnul hakkab ühendus suvise töö- ja palvelaagri jaoks sobivat kohta otsima juba talvel. Enamasti ongi tööd tehtud kirikute juures.
“Meie ridadesse kuulub ka mitu reservohvitserist kirikuõpetajat. Nemad on aidanud leida meile sobivaid tööpaiku. Ka kogudused teavad juba üldiselt, et meilt sedasorti abi saada võib ja pöörduvad ise meie poole,” ütles Lauri Kurvits. “Oleme võõrustajatele alati südamele pannud, et nad meile võimalikult palju võimalikult rasket tööd varuksid. Paraku ei ühti alati meie ja nende arvamus sellest, kui palju tööd on palju. Narvas tegime näiteks töö, mida arvati meile kolmeks päevaks jätkuvat, kahe tunniga ära.”
Lauri Kurvitsa sõnul jäävad suurt füüsilist jõudu nõudvad meestetööd tihti tegemata neis kogudustes, kus ametis naispastorid. N-ö peenemaid töid, mis vastavat litsentsi nõuavad, ei saa muinsuskaitseobjektidel teha ka kristlikud ohvitserid. Kiviaia ümberladumine selliste hulka ei kuulu ning see töö on ohvitseridele ajapikku päris tuttavaks saanud.
“Ülemöödunud aastal ladusime Harju-Risti kiriku juures 70 tonnist kividest 40 meetrit kiviaeda. Möödunud aastal võtsime aga Martna kiriku juures suuri puid maha. Oleme ka küttepuid saaginud, lõhkunud ja riita ladunud. Võtame alati kaasa oma tööriistad ja mehhanismid. Võõrustajalt ootame vastutasuks paika, kus ööbida, ning lõunasuppi.”
Abilisi ka Soomest
Lauri Kurvitsa sõnul on heategevus kristlike ohvitseride ühenduse põhieesmärk. Ühenduse töö põhiväljund on missioonidel hukkunud või raskelt viga saanud sõdurite laste toetuseks ellu kutsutud Carolin Illenzeeri fond: selle asutasid just kristlikud ohvitserid.
Viimased polnud ainsad, kes Palamuse kirikut enne koguduse esmamainimise juubelit kenamaks teha aitasid. Aeganõudva põrandavärvimistöö tegid ära põhiliselt Soome sõpruskogudusest, Ikaaliste kogudusest saabunud vabatahtlikud. Inka Mäkelä, Essi Ekman ja Milja Kekkonen viibisid Palamusel tervelt kolm nädalat. Nemad käisid kirikupõranda liivapaberiga üle ja puhastasid selle ka maha tilkunud küünlarasvast. Nädala viibisid Palamusel Juhani Haveri, Erkki Anttila, Ari Hannus, Antti Kuusisto ja Veijo Nyppeli, kes koos Inka, Essi ja Miljaga põranda üle värvisid. Neile olid abiks ka mõned Palamuse koguduse töötegijad.
i
RIINA MÄGI
