Möödunud aasta detsembris lõppes Põltsamaa ja Jõgeva valla ühisprojekt, milles konsultatsioonifirma OÜ Cumulus Consulting analüüsis nende omavalitsuste toimimist ning jätkusuutlikkust. Analüüsi tulemusena pakkus konsultatsioonifirma välja mõningaid mõtteid, mis võiksid olla aluseks kahaneva rahvastikuga valdade teenuste korraldamisel.
Intervjuus Vooremaale rääkis Põltsamaa vallavalitsuse arengu- ja planeerimisosakonna juhataja Kristi Klaos kõnealusest ühisprojektist ning selle vajalikkusest lähemalt.
Lõppes Põltsamaa ja Jõgeva valla ühisprojekt, milles analüüsiti kummagi omavalitsuse toimimist. Mis olid need põhilised mõtted, kuidas edaspidi paremini valda majandada, mis konsultatsioonifirma Cumulus Consulting välja pakkus? Miks see analüüs üldse telliti?
Analüüs telliti, kuna valla teenusvõrgustik (sealhulgas haridus, kultuur, huvitegevus, valla juhtimine jne) koos kinnisvaraga oli vajalik põhjalikult üle vaadata. See on olnud muutmata paarkümmend aastat, kuigi elanike arv selle aja jooksul on vähenenud üle kolmandiku.
Analüüs sisaldas ka prognoose ja vaatas tulevikku. Kahjuks jätkub senine trend ning rahvastikuprognoosi järgi kahaneb Põltsamaa valla elanike arv tänaselt umbes 9500lt ca 8000 elanikuni 2030. aastal ja ca 6500 elanikuni 2040. aastal.
Lisaks elanike arvu vähenemisele on muutunud ka inimeste harjumused, teenuste kättesaadavused ja -vajadused.
Valla omandis on täna 35 avaliku teenuse hoonet. Paraku on enamike hoonete seisukord kehv ja investeeringuvajadus väga suur. Paljud hooned on alakasutatud, kuna näiteks laste arv on vähenenud ligi kaks korda. Seega on vajalik teha otsuseid, milliseid hooned säilitada, kuhu investeerida, kus on otstarbekam ehk vana hoone lammutada ja ehitada asemele tänastele ruumivajadustele vastav ajakohane ja energiatõhus hoone.
Samuti on Põltsamaa valla tööjõukulud võrreldes Eesti omavalitsuste keskmise näitajaga ligi 10% suuremad ning investeerimisvõimekus puudub üldse (see on võimalik vaid laenu arvelt).
Enamike teemade puhul oligi konsultantide tõdemus üks – selliselt jätkata ei saa mitte üheski valdkonnas ning raha, mida saab investeerida avalike teenuste parendamisse ja elukeskkonda, jääb koos elanike arvu vähenemisega iga aastaga vähemaks.
Tänaseid otsuseid tehes peaksime arvestama nii juba toimunud muutustega kui ka antud prognoosidega. Paralleelselt peame tegelema ka sellega, et üha enam noori naaseks tagasi Põltsamaale, et elukeskkond oleks atraktiivne ja elementaarsed teenused oleksid tagatud.
Mis on praegu ja tulevikus Põltsamaa valla suurimaid väljakutseid?
Tänastele oludele vastava optimaalse teenusmudeli ja töökorralduse väljatöötamine ja rakendamine.
Lisaks on suureks väljakutseks muudatusvajaduste teadvustamine ja mõistmine. Kui aastaid on olnud kõik muutumatu, siis on väga keeruline nendega nüüd leppida. Tänaseks on juba tehtud palju kaalukaid ja raskeid otsuseid ning ilmselt on neid tulemas veelgi.
2020. aasta lõpuga sai vallast palka 450 inimest, mis moodustab valla eelarvest ligi 60% (ca 8,5 miljonit eurot 14,7 miljonist eurost) ning keskmiselt on ühe töökoha kulu ligi 20 000 eurot aastas. Kõlab ilmselt julmalt, kuid tegelikkuses peaks ehk iga töökoha puhul kaaluma, mis on selle töökoha lisandväärtus valla jaoks, mis see annab valla elanikule, mis juhtub kui seda kohta ei oleks ning kas see raha võiks minna hoopis näiteks kooli või lasteaia arendusse või teede ehitusse.
Peaksime ka hindama seda, kui õiglane on valla ja selle allasutuste töökoormus ja -tasu võrreldes erasektori või teise samalaadse töökohaga.
Enne majandustöötajate struktuuri korrastamist oli näiteks kahes 30 lapsega asutuses tööl kaks kokka, samas kui teises, saja lapsega asutuses, sai sama tööga hakkama üksainus inimene. Kahe- või kolmekordsed koormuste vahed olid ka koristajatel. Siin on ju midagi valesti. Sarnaselt peaks püüdma sisse vaadata igasse töökohta.
Millistes valdkondades on vallavalitsusel siiamaani õnnestunud kokkuhoidu saavutada, millistes aga pole see õnnestunud ja tulemuseks on see, et vallal on raha vähemaks jäänud?
Haridusasutuste tugipersonal (kokad, koristajad, meistrimehed) on viidud Põltsamaa Halduse alla: sellega on optimeeritud töökoormust ja personali ning kokku hoitud ca 150 000 eurot aastas. Oleme optimeerinud Põltsamaa raamatukogu ja Põltsamaa kultuurikeskuse tööd. Korduvalt on kärbitud vallavalitsuse koosseisu.
Oleme ühtse juhtimise alla viinud kõik valla raamatukogud, kultuuriasutused ning korraldanud ümber valla ettevõtte Põltsamaa Vallavara OÜ tegevuse, mis arendab vallas erinevad külastus- ja elukeskkonna objekte, sealhulgas varem eraldi asutustena tegutsenud Põltsamaa lossi ja muuseumi. Sellised muudatused võimaldavad koondada kokku kompetentsid ning saavutada vähenevate ressursside juures enamat.
1. septembril 2021 sulgevad uksed kaks Põltsamaa piirkonna väikekooli – koolid Eskus ja Pisisaares. Kavas on ümber korraldada lasteaiatöötajate töökorraldus ning kahe vana ja amortiseerunud lasteaiahoone asemele ehitada üks uus ja energiatõhus hoone.
Tänavu algavad rekonstrueerimistööd Puurmani lasteaia hoones ja Põltsamaa ühisgümnaasiumi ühes õppehoones. Lustivere mõisas tegutseva hooldekodu asemele ehitatakse uued teenuskeskuse hooned. Kogu valla tänavavalgustus on uuendamisel ja tehtud palju muudki. Ka sellised tegevused ja energiatõhusust parendavad investeeringud aitavad arvestavalt püsikulusid kokku hoida.
Kas Põltsamaa valla arengut mõjutavad ka üleriigilised ja ülemaailmsed arengud, kus elu koondub järjest enam suurtesse linnadesse ja nende lähiümbrusse, Eesti näitel Tallinnasse ja Tartusse?
Jah, ikka. Suurim mõju kindlasti on inimeste väljaränne suurematesse keskustesse. Samuti inimeste mobiilsus ja liikumine, erinevate teenuste tarbimine keskustes jne. Inimeste võimalused ja vajadused on täna paljuski muutunud võrreldes näiteks 10–15 aasta taguse ajaga ning sellega peaks kaasas käima ka omavalitsus, sealhulgas Põltsamaa vallavalitsus.
Kui haridusvaldkonda ootavad ees suuremad muudatused, siis miks pole juba viis või kümme aastat tagasi neid muudatusi ellu viidud?
Kõik need otsused on rasked poliitiliselt, emotsionaalselt ja sotsiaalselt. Haridusvõrgu ümberkorraldamine tähendab paratamatult seda, et osa inimesi jääb tööta ja osa valla hoonetest, millega paljudel on emotsionaalne side, jäävad tühjaks, lammutatakse või leiavad teistsugust kasutust.
Tänased suurimad muudatused puudutavad eelkõige endist Pajusi ja Põltsamaa valda, mis on Põltsamaa linna tagamaaks. Põltsamaa linna 10 kilomeetri raadiuses on näiteks viis kooli ja lasteaiateenust osutatakse kuues erinevas kohas. Samas olid need kaks endist valda finantsiliselt kõige paremas olukorras ning suuri investeeringuvajadusi praktiliselt ei olnud.
Seega oli ka väikekoolide pidamine jõukohasem. Kui eelnimetatud kahe valla laenukoormused olid ühinemiseelselt alla 20% (sealjuures Puurmanil ja Põltsamaa linnal ligi 50%), siis 2021. aasta eelarves küündib laenukoormus juba 75%ni valla eelarvest (suurim investeering uue lasteaia ehitamine) ning ka laenu tagasi maksmiseks on vajalik teha kiireid otsuseid.
Kuidas saaks Põltsamaa valla areng olla niisugune, et ei toimuks lõhe tekkimist keskuste ja ääremaade vahele?
Keskuse ja ääremaa vastandamine on kunstlik ja sõltub sageli subjektiivsetest hoiakutest. Me vaatleme Põltsamaa valda ühtse tervikuna. Tõsiasi on see, et väga suur osa inimestest, kes elavad Põltsamaa linnast väljas, tarbivad teenuseid Põltsamaal ning tahavad ilmselt samuti, et teed siin oleks sõidetavad ja teenushooned tänapäevased. Ka Põltsamaa vallas on piirkondi, mis asuvad linnast eemal, aga kus askeldab tegus kogukond, kes ei ole nõus, et neid määratletakse ääremaana. Just väikesed tegusad kogukonnad aitavadki neid hoiakuid muuta.
Milliseid muid olulisi aspekte konsultatsioonifirma Cumulus Consulting veel välja tõi? Kuivõrd plaanib vallavalitsus nendega oma edaspidises tegevuses arvestada?
Konsultandid kaardistasid tänast olukorda ja esitasid omapoolsed prognoosid koos võimalike muudatusettepanekute, mõtetega. Analüüs on kindlasti suureks abiks edasiste otsuste tegemisel, kus sisusse minemist vajavad kõik valdkonnad.
TAAVI KELDER
