Teisipäeval Jõgeval toimunud kriisiabikoolituse sisse juhatanud maakonna siseturvalisuse nõukogu esimehe Viktor Svjatõševi sõnul oli infopäev korraldatud selleks, et inimesed saaksid õige juhendamise kaudu omandada esmased oskused hädaolukorras toimetulekuks. Seda nii üksiksikuna kui ka kogukonnana.
„Ka kõige turvalisemates oludes juhtub õnnetusi, millest tulenevaid kriise või eriolukordi ei ole võimalik omavalitsuse ja riigi poolt planeeritud tegevustest hoolimata täielikult välistada,” lausus Svjatõšev.
„Lahendusi nõudvad olukorrad võivad alguse saada loodusnähtustest või ka inimeste käitumisest, isegi juhuste kokkulangevusest. Hea on, kui abi ja abistajad on võtta kohe sündmuste lähedalt ehk kogukonnast endast. Sel korral keskendus õppepäev ilmastikunähtustest tulenevatele ohtudele, probleemidele ja kuidas elanikud peaksid hädaolukorras toime tulema,” rääkis Svjatõšev.
Teemakohase info edastas osalejatele kriisireguleerimise toimepidevuse ja innovatsiooniga tegeleva firma MindUpSystems eestvedaja, esmaabiõpetaja ja kaitseliitlane Sven Jablonski.
Kohe alguses tuli hakata ennast rolli mõtlema ja kõigil osalejatel tuli mõelda oskustele ja teadmistele kriisiolukorras toimetulemiseks ning öelda, kas elatakse eramajas või korteris ning missuguse teenuse katkemine häiriks toimetulekut kõige rohkem.
Kõige tähtsam on vesi
Elamistingimustest olenevad suuresti võimalused elektri, sooja ja vee puudumisel toime tulla. Näiteks maal võib kergesti vett saada kaevudest, allikatest. „Ma ise elan korteris ja kriisi puhul võib kõige suuremaks mureks saada vee puudus. Vett võib ette varuda erinevatesse nõudesse, kuid nendes seisab vesi värskena vaid nädala. Mul on aga alati kanister vett varuks ostetud,“ ütles Jablonski.
Sven Jablonski oli oma kodustest varudest kaasa võtnud rohkesti esemeid, mida kriisiolukorras kasutada. Nii näitas ta kodustes tingimustes kahest lillepotist tehtavat väikest ahjukest, mis läheb soojaks kahe väikese teeküünla abil, erinevaid priimuseid, koduapteegis olevaid ravimeid, patareidega raadiot, petrooleumilampi, teipi, millega kõike tugevasti kinnitada saab ning millest vajadusel joogitops ehitada. Toiduainetest tõi ta välja, et toiduks piisab ka kuivainete leotamisest. Hea ja toitva valikuna tõi ta välja tatart, samuti riisi ja kaerahelbeid ning kama, mida ta nimetas väga heaks toiduks.
Kriisi oludes on väga oluline kogukonna ühtehoidmine ja vastastikune abistamine, kusjuures peaks ette teadma, millised võimalused selleks kellelgi on. Näiteks, kellel on võimalik autoga ühest paigast teise sõita.
„Kindlasti ei tohi hädaolukorras inimene üksi jääda või end üksinda tunda, sest siis on reaalsustaju, otsustamis- ja tegutsemisvõime nõrgem. Korraldustöös kriisi ajal on väga oluline roll korteriühistute juhatustel ja maal külavanematel,“ ütles ta.
Jablonski sõnul on väga tähtis info täpne ja õigeaegne levimine. „Teavet saab autoraadiotest ja infot on mõistlik levitada sotsiaalmeedias. Infonappuse puhul võib tekkida ka selliseid ebakõlasid nagu Võrumaal suure tormi ajal, kus õpilastel oli koolivaba päev, kuid koolibussid sõitsid.“
Sven Jablonski jagas ka praktilisi nõuandeid. Nii rääkis ta, kuidas kriisiolukorras saab kortermaja lähedusse vajadusel kiiresti ehitada välikäimla ja soovitas varuda hügieenitarbeid, millega saab keha hooldada ka siis kui vett napib. „Jõgevamaa inimestel olid kriisiolukorras toime tulemiseks head teadmised. Esitati asjalikke küsimusi,“ lausus koolitaja.
Maal ehk isegi lihtsam
„Olukorrad, kus hakkama saamine nõuab elanike läbimõeldud ja rahulikku tegutsemist, võivad kesta päevi või nädalaid. Loota päästeameti või Kaitseliidu abile igas olukorras elanik ei saa, sest nemad tegelevad suuremate kriiside korral eeskätt probleemi algele lahenduse leidmisega ning puudub ka ressurss kõikjale korraga jõudmiseks. Tänapäeval hoiatatakse meid ette ilmastikust tulenevatest ohtudest, meie saame juhtnööre järgida ja vastavalt antud soovitustele käituda,” avaldas arvamust Jõgevamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskuse arenduse, terviseedenduse ja siseturvalisuse spetsialist Maiu Veltbach.
„Selleks ongi hea koos pere ja kogukonnaga läbi mõelda, kuidas peame käituma ning kuidas saame üksteist aidata, et keerulised hetked võimalikult vähe murettekitavaid tagajärgi tooks. Parimad lahendused selleks sünnivad koos sõprade, naabrite ja kogukonnaliikmetega,” lisas Veltbach.
„Tänane kokkusaamine andis väga palju tarkust selle kohta, kuidas kriisiolukorras käituda. Väga oluline selles valdkonnas on ka koostöö ja ühtekuuluvustunne kogukonnas,” arvas koolitusel osalenud meditsiiniõde Madeann Alamets.
Jõgeva vallavolikogu liige, Kudina külas elav ettevõtja Terje Rudissaar ütles, et räägib koolitusel käsitletust ka oma kogukonna liikmetele. „Maal on kriisiolukorras ehk kergemgi toime tulla, sest enamikes majades on küttekolle, mida köetakse puudega. Kindlasti on tarvis mõelda toidu varumisele. Kott või paar kartulit on igas maaperes tavaliselt olemas, kuid valmis peaks soetama ka kuivaineid. Igas kogukonnas peaks olema kokkusaamise ja nõupidamise koht kriisiolukorraks. Meie kodukülas võiks selleks olla Kudina tankla teine korrus. Kavatsen sel teemal tankla omanikuga rääkida,” rääkis Rudissaar.
Infopäevad toimuvad veel 26. novembril Põltsamaal ja 28. novembril Mustvees.
JAAN LUKAS
