Elekter on seotud pea kõigi elutähtsate teenustega. Üha sagedasemaks muutuvad tormid võivad aga põhjustada pikaajalisi voolukatkestusi ning uuringutest selgub, et vaid 15 protsenti Eesti elanikest on hinnanud oma valmisolekut kriisiks piisavaks.
Hiljuti Lõuna-Eesti tormis elektrita jäänud inimesed polnud elektrikatkestuseks valmis ning valdav osa ei usu siiani, et katkestus võib kesta üle paari tunni ja kriis tabada igaüht. Päästeameti tellitud Kantar Emori uuringust selgub, et vaid veidi enam kui kolmandik Eesti elanikest peab võimalikuks, et kodukohas võib tekkida hädaolukord. Seetõttu ei mõelda, kuidas elektrikatkestuse korral käituda ja missuguseid vahendeid läheb sel puhul tarvis. Vajalikke varusid on piisavalt soetanud ainult 15 protsenti Eesti elanikest, seejuures on võimalikuks hädaolukorraks enim valmistunud Lääne- ja Lõuna-Eesti, kõige vähem aga Põhja-Eesti elanikud.
„Uuringud näitavad, et ligi pooled eestimaalased ei ole teinud midagi, et ennetada või leevendada võimalikku hädaolukorda ning juba mõnepäevane elektri-, keskkütte- või veevarustuse katkestus tekitab enam kui pooltele Eesti elanikele probleeme kodu kütmisel ja toidu valmistamisel. Kortermajades elavad linnaelanikud usuvad kõige vähem, et neid võiks kriis tabada, sest valmistunud nad selleks ei ole. Samas on ulatusliku pikaajalise elektrikatkestuse korral just kortermajade elanikud need, keda veevarustuse ja kanalisatsiooni katkemine kõige valusamalt tabab,“ selgitas päästeameti ennetustöö osakonna ekspert Mikko Virkala.
„Tuleb arvestada, et kriisi korral võib abi jõuda inimesteni hiljem, kui nad seda eeldavad. Seega on tähtis, et igaüks mõtleks enda ja oma pere jaoks läbi, kuidas saada hakkama, kui elutähtsad teenused peaksid katkema,“ lisas Virkala.
VOOREMAA
