Kaks kuud eriolukorda Eestis sai ööl vastu esmaspäeva läbi. Selle aja sisse mahub palju ennastohverdavat tööd kaubanduses ning haiglate erakorralise meditsiini osakonnas. Samuti tähendas see kiiret ümberharjumist ja uue käitumismustri omaksvõtmist. Vooremaa uuris, kuidas kriisiaja kangelased meid raskest olukorrast välja tõid.
Teenindajad said tegutsemisrõõmu Eesti muusikast
Üle öö said kõigist kaupluste teenindajatest kangelased. Sest just nemad täitsid riiuleid, müüsid kaupa ja jälgisid, et oleks, mida võtta. Lisaks sellele tuli neil jälgida, et kaupluse külastajad peaksid kinni pikivahest ning desinfitseeriksid käsi enne ja pärast poes käimist.
Jõgeva Rimi kaupluse töötajad möödunud kahes kuus erilisi raskusi ei kogenud. „Mina olen kogu aeg tööl käinud, olen loomult optimist ega kartnud midagi,“ ütles Jõgeva Rimi kaupluse teenindaja Terje Jürgenson. Ka kaupluse juhataja Tiia Vestel nentis, et raskusi ette ei tulnudki. „Kui koroonaviirust silmas pidada, siis õnneks Jõgeval seda palju ei olnud ja lähedasi ei puutunud. Töötajad ütlesid, et nemad tegid siin tavalist tööd.“
Teenindaja muutus oluliseks
Seda, kas end tõesti superkangelasna tuntakse, töötajad päriselt ei kinnita. „Mingil määral ikka,“ ütleb Jürgenson tagasihoidlikult. Samas näitas just kriisiolukord, et klienditeenindaja töö on tähtsam, kui me kunagi päriselt märganud oleme.
„Eks mõte, et klient saab poodi tulla ja osta, tekitaski tunde, kui vajalikud me oleme. Ehk aitas see kõigil püsti püsida, tööl käia ja mitte haigeks jääda. Sest see kõik oligi tähtis,“ mõtiskles Vestel.
Nii võib loota, et inimesed hakkavad rohkem teenindajad märkama, ja mis veel olulisem, hindama. „Tahaks loota, kuigi see kipub inimestel ununema,“ ütles Vestel, lisades, et kogu olukord süstis kindlasti igasse töötajasse üksjagu missioonitunnet, sest nendest sõltus ju palju.
Reeglid võeti kiiresti omaks
Üle öö joonistusid kauplustesse maha jooned, mille järgi on kaht meetrit kergem jälgida. Samuti kerkisid teenindajate ja ostjate vahele pleksiklaasist seinad, milles olevad augud lubasid vaid kaarditerminali juurde või sularaha ulatada. Üsna varsti tuli kauplustel ruutmeetrite järgi kindlaks teha, kui palju ostlejaid poodi mahub. Rääkimata sellest, et teenindajad seisid pidevalt hea selle eest, et kärud ja korvid oleksid desinfitseeritud.
Rimi kaupluse töötajad nendivad, et koristamist ja desinfitseerimist oli omajagu. „Kui tuli piirang, et liiga palju kliente ei tuleks, vähendasime kohe kärude ja korvide arvu. Siis läks ka puhastus lihtsamaks. Peame kliente kiitma, et nad nii mõistvalt suhtusid. Niipea kui jooned maha said, nende taga ka seisti. Me ei pidanud lisakoormust rakendama ega uksel valvama. Kliendid reguleerisid end ise,“ rõõmustas Vestel.
Ka paljud teised piirangud ja soovitused võeti hästi omaks, nagu näiteks mõte, et riskigruppi kuulujad võiksid kaupluses hommikul ära käia. „See sujus väga hästi,“ ütles Jürgenson.
Eriolukord sundis ühel hetkel kaupluste lahtiolekuaegu lühendama. Rimi avas Jõgeval uksed kella 8 asemel kaks tundi hiljem. Teenindusjuht Heli Õunap sõnas, et lisaaeg andis võimaluse kaubad kliendivabalt välja panna. Töötajad said turvalisemalt askeldada ning ülesanded kiiremini täidetud. Üsna pea muudeti taas lahtiolekuaegu ning kauplused avati kell 9, et riskigruppi kuuluvad eakad saaksid oma ostud varem tehtud.
Ostukorv suurenes kuni viis korda
Küll muutusid märgatavalt inimeste ostuharjumused. „Ostukorv lihtsalt suurenes. Klientide arv vähenes, kuid käibes see tunda ei andnud, sest poes käidi vähem ja osteti rohkem. Kui varem käis mõni eakas mitu korda poes, siis nüüd seda enam polnud,“ sõnas Vestel. Tema hinnangul võis ostukorv kriisi ajal suureneda 3–5 korda. Enamasti osteti kõike, mis ei rikne: kuivaineid, konserve, makarone, sügavkülmatooteid ning esmatarbekaupu, nagu seep, hambapasta ja tualettpaber. Ka esialgset ostupaanikat, mille taga oli hirm, et kaup lõpeb, ei tekkinud.
„Kaupa tuuakse meile üle päeva ja kuivainete puhul oli näha, et järgmise päeva õhtuks oli vaid näpuotsatäis alles. Seega oli järgmisel kaubapäeval hea kõik riiulid taas täita,“ nentis teenindaja Jürgenson.
Eriolukorra lõppedes nendivad töötajad, et tavapärane olukord hakkab taastuma. „Juba tullakse poodi paari asja pärast ja lapsed on poes kaasas,“ ütles Jürgenson. „Siiski hoitakse distantsi. Maske ja kindaid ei kanta, aga ikkagi desinfitseeritakse käsi enne ja pärast poeskäiku,“ lisas Vestel.
Just desinfitseerimisvahendite kasutamisest sai uus tava, mis ilmselt jääb harjumuseks veel pikaks ajaks. „Algul pakkusime ka kindaid ja selle eest oldi väga tänulikud. Hiljem hakati seda kuritarvitama ja lõpetasime selle ära. Kuid desinfitseerimine jäi ja on hästi omaks võetud. See komme võikski jääda. Jäävad ka pleksiklaasid kassade ees, sest gripihooaeg on endiselt sügisest kevadeni,“ lisas kaupluse juhataja.
Kui kõrvaltvaatajal võis jääda mulje, et teenindajate elu oli kriisiajal keeruline, siis tegelikult ammutati jõudu ja töötahet pisikestest asjadest. „Rimi juhtkond reageeris väga kiiresti: ette said pleksiklaasid, kauplused varustati maskide ja desovahenditega. Ka motiveerisid kõiki siseraadiost tulevad kiidusõnad, kus tänati teenindusvalmiduse ja korraliku töö eest. Seda oli hea kuulata,“ rõõmustas Vestel.
Tegelikult oli pisikesi ja rõõmustavaid nüansse veelgi. Nimelt otsustas Rimi toetada Eesti lauljaid ja nii võis kaupluse siseraadiost kuulda just kodumaist muusikat. „Kui tööd tegid, siis ikka tantsuga,“ naeris teenindusjuht Õunap. „Mõni laul tõesti kutsus kaasa laulma,“ lisas Jürgenson.
Olgugi et kahe kuu jooksul tuli eemal olla kallitest inimestest ning jätta toit eakatele lähedastele ukse taha, nendivad paljud, et tegelikult on kõik hästi. Tuleb olla selge pea ja rahuliku meelega. Sest õnneks on Jõgeva inimene valdavalt rõõmsameelne ning võtab olukorda võimaluse korral huumoriga. Ning kes teab, võib-olla see just meid kriisist välja tõigi.
KERTTU-KADI VANAMB
