Palamuse kihelkonnakoolimuuseum tuli oktoobris esimest korda välja eriprogrammiga täiskasvanutele. Õhtune programm pealkirjaga „Köster ja teised“ sisaldab endas tuuri muuseumi uues peamajas, ringkäiku vanas koolis ja köstri eluruumides. Katkendeid Andrus Kivirähki näidendist „Köster“ esitab Janek Varblas. Õhtu lõpetuseks pakutakse võileibu, punsli eli ja võimalust vestelda giidi ning näitlejaga.
Esialgu on „Köster ja teised“ kavas oktoobrikuus. „Mõtlesime natuke harida täiskasvanuid ka kihelkonnakoolide ja kooliajaloo koha pealt,“ rääkis Palamuse kihelkonnakoolimuuseumi direktor Arne Tegelmann.
Eriprogramm ainult broneerimisega
„Seda loomulikult kitsamas lõigus, kui meil kogu ekspositsioon on, sest õhtu on lühike ja kavas muudki. Räägime „Kevade“ tegelastest ja nende prototüüpidest,“ ütles Tegelmann, kes ise juhib nii tuuri muuseumi peamajas kui ka ringkäiku vanas koolimajas ja köstri eluruumides. Kuigi Oskar Luts on öelnud, et suurem osa „Kevade“ tegelastest ja sündmustest on kirjaniku enda kujutluse vili, on Palamusel ikka otsitud sarnasusi päriselt elanud inimestega, mõnel puhul mõndagi ka leitud.
„“Köster ja teised“ on meil ainult broneerimise või eelmüügist piletitega,“ selgitas direktor. „Siis teame valmistuda. See ei ole tavaline muuseumikülastus. Igaks oktoobris väljakuulutatud õhtuks veel natuke vabu kohti on.
Mõtlesime seda väikese kummardusena õpetajate päeva puhuks pedagoogidele. Õpetajatele-köstritele oli sooduspilet ka. Eks neid ikka publiku hulgas oli.
Oli küll mõte teha midagi ajaks, kui muuseumis natuke on vaiksem – novembris ja jaanuarist märtsini. Püüame veidi sesoonsust hajutada. Võimalik, et tähistame sellega ka teatrikuud märtsis,“ lisas ta.
Köstriprogrammi idee on Palamuse muuseumi arendus- ja projektijuhi Janek Varblase oma. „Mais käisin Jõgeval raamatukoguööl, midagi oli vaja lugeda, vaatasin seda teksti – päris hea, selline huvitav,“ ütles Janek Varblas, kes monotükis ise köstrit mängib.
Teksti on Andrus Kivirähk õigupoolest kirjutanud näitleja Peeter Tammearule ning seda lavastas Tammearuga nimiosas Linnateater. Oskar Lutsu 130. sünniaastapäeva puhul sai seda lavastust näha ka Palamuse rahvamajas.
Köstrilugu sai valmis õpetajate päevaks
„Mõtlesin, et järsku sobiks teha koos muuseumiringkäiguga, ja õpetajate päev ka tulemas,“ rääkis Varblas. „Õpetajatele küll väga meeldis, nad saavad sellest vist päris hästi aru.
Palju minus endas köstrit on? No vahel mõtlen, et on. Samamoodi möllavad lapsed siin praegu. Ise lapsena mõtlesin vist pigem, et asjad peavad kuskil paigas olema.
Seda küll, et inimene peab jääma ka täiskasvanuna ikka inimeseks. Mitte et paned ülikonna selga ja, vaat siis, oled asjamees. Miks köster nii väga Liblet kadestab, tuleb ju sellest, et Lible võib endale vabadusi lubada, tal polnud „positsiooni“. Ole ikka ülikonnas ka inimene – peavad sinust teised lugu ja saad ise ka endast lugu pidada!
Lible natuur, kes köstri sõnul ei olegi täiskasvanuks saanud, võiks mingil moel igasse inimesse sisse jääda. Eriti õpetajana pead ju mõistma lapsi. Ei saa olla väga selline köster, kes mitte midagi ei saa aru. Eks minus ole endas ka seda – muidu ei saaks ju teatritki teha,“ rääkis Varblas.
Kas see on ainuke muuseumi ainuke täiskasvanutele mõeldud programm? „Meil suveks on ka üks idee. Ülemöödunud sajandi lõpu elu-olu taaselustamine ühel nädalalõpul augustis. Tahame kaasata Palamuse koolilapsi. Aasta algul, vastu kevadet, valime huvitatud lapsed välja ja alustame koolitustega. Räägime natuke tausta, et noored oleks valmis kolmel päeval olema mingites rollides. Suured inimesed ka loomulikult. Et nad liiguvad ja toimetavad siin. Ajuti teeme 10–15 minutilisi lõike „Kevade“ temaatikast. Võib-olla ka mingeid seiku „Suvest“ või „Sügisest“. Kolmepäevase programmi lõpetame väikese valgus-, heli- ja efektietendusega,“ valgustas muuseumi direktor põgusalt juba uusi plaane.
Andra Kirna
