Jõgeva põhikooli algklassilastel oli paar nädalat tagasi üks isemoodi tund: korvpallitund. Seda käidi pidamas spordikeskuse Virtus suures saalis ning õpetajateks olid seal tõelised korvpalli asjatundjad.
Arv “sada” käib praegu, Eesti Vabariigi sajanda sünnipäeva eel, üsna tihti meediast läbi. Eesti Korvpalliliit veab juba teist hooaega nn saja kooli projekti, mille raames korraldatakse saja kooli algklassilastele korvpalli näidistunde ning kingitakse koolidele korvpallivarustust. 22. veebruaril oli projektimeeskond Jõgevamaal. Spordikeskuse Virtus suures saalis korraldati Jõgeva põhikooli lastele koguni kaks korvpallitundi, sest algklassilapsi on selles koolis nii palju, et ühekorraga tundi pidama poleks nad kuidagi mahtunud.
Eesti Korvpalliliidu poiste liigade ja koondiste projektijuht Martin Rebane ning naiste ja tüdrukute liigade juht Rosemary Rits (Martin kutsus teda küll kodusemalt Roosiks) jagasid lapsed kümnesse rühma, rivistasid rühmad üles ning hakkasid harjutusi ette näitama. Kohalikeks abijõududeks olid nad värvanud Kuremaa spordikooli korvpallitreeneri Märt Tralla ja Torma põhikoolis õppiva andeka korvpallipoisi Kaarel Välbi. Nemad aitasid lastel harjutustega paremini toime tulla.
Kõigepealt pidid lapsed liikuma järgemööda palli põrgatades ümber saalipõrandale asetatud oranži “torni” ja tagasi. Kui esimeses harjutuses tuli palli põrgatada oma tugevama käega (enamikul oli see parem, aga mõnel ka vasak), siis teises ülesandes tuli sama teha nõrgema käega. Ning siis selgus, et nõrgem käsi on ka ebatäpsem: pall kippus selle alt märksa sagedamini “jooksu panema” kui tugevama käe alt. Aga korvpalli mängides tuleb oskus mõlema käega palli põrgatada suureks kasuks.
Pallid ja vormid
Kui palli põrgatamine oli suhteliselt lihtne ja arusaadav asi, siis palli ümber keha veeretamine nõudis natuke suuremat osavust. Väiksema kasvuga lapsed ei pruukinud sellega hakkama saadagi, sest käed jäid liiga lühikeseks. Ent neile oli Martinil välja pakkuda ülesande lihtsustatud variant. Sama lugu oli neljanda harjutusega, mis nägi ette pikkade sammudega edasi astumist ning iga sammu ajal palli jalgade vahelt läbi pistmist. Ka seda harjutust võisid lühemate kätega lapsed pisut teistmoodi teha.
Sööduharjutuste puhul tegi Martin lastele selgeks, kuhu nad palliga sihtima peaksid, et see, kellele sööt antakse, palli ka kätte saaks. Eriti oluline oli palli “käitumist” ette näha põrandapõrkega söödu puhul.
Kui korvpallitund läbi sai, andsid Martin ja Rosemary kooli esindusele üle kümme korvpalli (needsamad, mis tunnis kasutusel olid olnud) ja 12 võistlusvormi. Tõsi, näidistunnis osalenud algklassilastele olid need suurevõitu, ent eks need olnudki mõeldud juba suurematele korvpallisõpradele, kes ka võistlustel osalevad.
“Särgid on huvitavad selle poolest, et need on väljastpoolt üht ja seestpoolt teist värvi ning õmmeldud nii, et oleksid mõlemat pidi kantavad. Kui mängu algul selgub, et olete vastasvõistkonnaga liiga sarnases vormis, saate kiiresti särgid pahempidi tõmmata ja probleemi lahendada,” selgitas Martin Rebane.
Korvpallitunni lõpetuseks tehti tore ühispilt.
Igale oma pall
Küsimusele, kas algklassilapsed ka tavalises kehalise kasvatuse tunnis korvpalliga kokku puutuvad, vastas Jõgeva põhikooli kehalise kasvatuse õpetaja Piret Koll:
“Puutuvad küll. Otseselt korvpalli mängimiseks on nad, tõsi küll, veel liiga väikesed, ent palli käsitsemise oskust saab juba arendada küll. Need poisid, kellel asja vastu suurem huvi, saavad minna Märt Tralla juhendatavasse korvpallitrenni.”
Kingituseks saadud pallide üle oli kehalise kasvatuse õpetajal hea meel, sest kool on suur, õpilasi palju ja iga lisapall kulub marjaks ära.
“Tund on märksa efektiivsem, kui igale lapsele on oma pall kätte anda,” sõnas Piret Koll.
Martin Rebasel, Rosemary Ritsil, Märt Trallal ja Kaarel Välbil oli 22. veebruar üsna toimekas päev, sest peale Jõgeva põhikooli laste andsid nad korvpallitunni ka Laiusel ja Tormas. Laiuse koolis peetud tunnist said peale kohalike osa ka Vaimastvere põhikooli ja Kuremaa lasteaed-algkooli õpilased.
“Loodame, et lapsed õpivad tänu korvpalli näidistundidele sellest mängust rõõmu tundma. Kui aga mõned neist leiavad tee korvpallitrenni, siis on see lisaboonus,” ütles Martin Rebane.
Tema ja Rosemary Rits ongi põhilised, kes koolidele näidistunde läbi viivad. Koolide väljavalimise ja nendega kokkulepete sõlmimisega tegeleb korvpalliliidu büroo.
Eesti Korvpalliliit käivitas esimese “100 kooli” nime kandva projekti ülemöödunud aastal. 2016./2016. hooaja jooksul viidi läbi korvpalli näidistunnid sajas koolis ja ühtekokku 8300 lapsele. Et projektile saadi head tagasisidet, käivitati tänavu talvel uus sarnane projekt. Projektiga soovib korvpalliliit kutsuda algklassõpilasi sportima ning parandada koolide varustatust spordivahenditega. Mine tea, võib-olla saavad õpetajad näidistundidest ka ideid, mida tavalistes kehalise kasvatuse tundides ära kasutada.
RIINA MÄGI
