Kodumaine kõrvits andis tänavu rekordilise saagi, kuid õuna- ja marjasaak jääb küllalt tagasihoidlikuks.
“Vaatamata sellele, et töötleme kõigi hooaegade võrdluses suurima kõrvitsakoguse, ei osta me sisse ühtki kilorammi importkõrvitsat,” kinnitas Põltsamaa Felixi turundusjuht Marek Viilol. “Kokku töötleme sellel aastal ligi 1500 tonni kõrvitsat.” Selline kogus kõrvitsaid varutakse 14 kõrvitsakasvatajalt.
Õuna- ja marjasaak osutus kesiseks nii Eestis kui ka mujal, mistõttu on käesoleval aastal probleemiks õunamahla tegemine. “Meil on lootust varuda sel määral õunu, et suudame valmistada plaanitud koguse veini,” lausus Marek
Viilol.
Euroopaski nigel õunasaak
Samas pole veel selge, kas tänavustest õuntest ka värsket mahla saab toota. “Selles osas veel tooraine sisseostjatel töö käib. Meil on kindel soov, et ka õunad oleksid varutud Eestist,” toonitas turundusjuht.
Viiloli sõnul oleksid nad valmis õunamahla valmistama ka importõuntest, ent sellel aastal pole kusagil Euroopas õunu. “Ehk õnnestub siiski varuda sel määral õunu, et näiteks kümne aasta pärast avada mõni pudel head Põltsamaa veini, mis on valmistatud 2010. aastal varutud õunasaagist,” avaldas Felixi turundusjuht lootust.
Küll on Felixi mahlameistrid mõelnud heal hooajal ka selle peale, et suurele saagiaastale järgneb enamasti kehv aasta ja seetõttu on valmis tehtud piisav kogus õunakontsentraati, millest nüüd on omakorda võimalik mahla valmistada.
Ega õunte kõrval pole saagi mõttes tänavu olukord parem metsamarjade ega ka ploomide osas. Isegi kaugetes eksootilistes riikides polnud tänavune hooaeg puuviljade osas roosiline ja nii tuleb ilmselt leppida sellel hooajal paari-kolmekümne protsendi jagu kallima apelsinimahlaga kui eelmisel aastal.
Enamik kurgist kodumaistelt kasvatajatelt
Põltsamaa Felixi jaoks oli tänavune hooaeg eriline selles mõttes, et suve jooksul suudeti töödelda 1400 tonni kurki. “Suurem osa sellest kogusest õnnestus varuda Eesti kurgikasvatajatelt. Küllap oli üks põhjustest, miks me suutsime suurema osa vajalikust kurgi kogusest kodumaistelt tootjatelt varuda, tänavune soe suvi. Meil on sellest tõsiselt hea meel, et saame varasemast enam kasutada töötlemiseks Eestimaist toorainet ning toetada selle läbi põllumajandust ning maaelu. Tuleb tunnistada, et kodumaise kurgi osakaal pole meil kunagi ulatunud 80 protsendini kogu töödeldud kurgi kogusest,” märkis Felixi turundusjuht.
Samas esitas seekordne hooaeg Felixile omamoodi väljakutse selles mõttes, et kurk kippus väga kiiresti riknema. Kogu varutud kogus tuli võimalikult kiiresti ümber töödelda. Sellega tuldi hästi toime.
Soome turule saatmiseks valmistatakse uudse lahendusena pikiviiludena sisse tehtud kurke. Lisaks tavatule viilutamisele pakendatakse need kurgid kandilistesse purkidesse. Sellise uudse lahenduse järgi töödeldud ja pakendatud kurk nõudis turundusjuhi sõnul päris palju lisaenergiat, kuid sellega tuldi hästi toime.
Mis puudutab uusi tooteid, siis on Põltsamaal tootmisse minemas üks täiesti uus veinisort, kuid turundusjuhi sõnul on praegu veel vara selle kohta täpsemat infot jagada. Tootmisliinidele on jõudmas ka uus moosisari. “Need moosid saavad olema varasemast nö. marjasemad ja ka välimuselt uue ning kenama ilmega. Samuti on tootmisse jõudmas uute toodetena kollase ploomi nektar ning majonees. Uue välimuse saavad aasta lõpuks nii alkoholiga kui alkoholita glögi. “Uudse lahendusena pakume jõululauale pudelis pohlamoosi. Üllatusi on teisigi, kuid nendest räägiks natuke hiljem,” lausus Marek Viilol.
Täiendavalt leiab rakendust paarsada kätepaari
Igal hooajal vajavad mahla- ja konservitootjad juurde täiendavaid töökäsi, nii ka tänavu. Sellel aastal on hooajatöödel leidnud rakendust umbes paarsada täiendavat kätepaari. Praegu on tegevuses umbes sada hooajatöölist. Lisatööjõud leiab rakendust veel mõnda aega, sest peale kõrvitsate töötlemist asutakse tootma nn. valmistoitu, seejärel läheb töötlemisele kapsas. Ka glögi tegemisele tuleb varsti mõtlema hakata, sest glögi ostetakse peamiselt ikkagi jõulude ja aasta vahetuse ajal.
“Hooajatöölised leiavad rakendust kuni novembrikuuni,” lausus Felixi turundusjuht Marek Viilol.
Hooajatöölistest enamiku moodustavad Põltsamaa piirkonna elanikud, ent nende hulgas on ka inimesi Jõgevalt, Puurmanist, Paidest jm.
Päris suure osa hooaja töölistest moodustavad töötud inimesed, kuid hooajatööliste hulgas leidub neidki, kes kasutavad oma puhkust võimalusena lisaraha teenimiseks. “Mõnest hooajatöölisest on hiljem saanud meie püsitöötaja,” rääkis Marek Viilol. Samas tähendab hooajatöölistega tegelemine põhitöötajatele täiendavat koormust, sealhulgas personaliga tegelevatele inimestele. Inimestele tuleb selgeks õpetada vajalikud töövõtted, selgitada hügieeninõudeid jne.
i
TOOMAS REINPÕLD
