Tabivere vallas Otslava külas asuva Kõrtsi talu õue taga on kurepesa kõrgunud juba aastakümneid. Et seal aga kunagi varem tervelt neli poega sirgumas olnuks, nagu tänavu on õnneks läinud, seda talu peremees Rein Taniloo, kes uhkete tiivuliste tegemistel järjekindlalt silma peal on hoidnud, ei mäleta.
Vägev pesakuhil, mille madalamatel ?korrustel? värvulised mitmete perede kaupa ?allüürnikeks?, pole ühelgi kevadel kurepaarita jäänud. Igal aastal toovad linnud sinna tuulekaitseks ka täiendavaid oksaraage ja nii on nende kodust saanud tõeline kindlus, mille kaalu võhik silma järgi hindama hakata ei söanda.
Esimese pesa rajasid linnud Reinu sõnul aga üsna hullu kohta, elumajale lähima elektriposti otsa. Kes toonekurgede pesaalust lähemalt näinud, see teab, et lähinaabritena on see rahvas, kes seal maapinna mitme ruutmeetri ulatuses ?üle lupjab?, üsna tüütu taluda.
?See oli ehk ligemale 40 aasta eest, kui nad meile pesa lausa õue tegid. Aasta või paar kannatasime, aga siis võtsime ühel sügisel selle ehitise maha. Juhtusid mõistlikud linnud olema ja said aru, miks me nii tegime: järgmisel kevadel valiti pesapuuks kuuritagune elektripost ja nüüdseks on juba mitmed ja mitmed kurepõlvkonnad seal oma lapsed üles kasvatanud. Nelja söögiootel nokka, nagu tänavu paari nädala eest pesast paistma hakkas, pole ma aga kunagi varem näinud, seda arvu on toonekurgede puhul tõesti palju,? rääkis ta.
Pesa ametlik haldaja ja valdaja
Kuus-seitse aastat tagasi sattusid aga kurerahva pere- ja pesatraditsioonid ohtu. Nimelt hakati moraalselt ja füüsiliselt vananenud elektriliine moodsamatega asendama. Otslavalgi oli ette nähtud betoonpostid koos traatidega maha võtta, puitpostid ja kaablid asemele panna. Oma kurgede pesamasti kaitseks välja astunud Kõrtsi talu peremehele pakuti asenduseks puitposti paigaldamist, millel pesaaluseks võrugi külalislahkelt küljes. ?Kui elektrimeestelt pärisin, kas nad selle ka kindlustavad, et uus pesakoht kurgedele meeldib, vastati mulle ausalt, et seda nad tõesti ei garanteeri. Nüüd algasid läbirääkimised ja vaidlused, mis üsna pikale venisid. Mina jäin endale kindlaks, et post kurepesaga on minu maa peal ja ma ei luba seda maha võtta. Ja et nii eakas pesa on tohutu raske ja kogub iga aastaga kaalu juurde, siis tegin töömeestele ettepaneku, et tellin neilt n-ö oma kulu ja kirjadega mastile pingutustrossid, sest kui traate enam hoidmas pole, võib see hakata pesa raskuse mõjul viltu vajuma. Lõpuks saime kaubale ka ja vana mast tehti lindudele turvalisemaks, aga arvet mulle ei saadetudki. Kui Eesti Energiast selle kohta pärisin, vastati, et raha ei küsita, kuid pean arvestama sellega, et betoonpost koos pesaga on nüüd minu omand ja täielikult minu vastutusel. Kui sellega midagi juhtuma peaks, siis on minu mure, kuidas toime tulen. See on loomulik, et kannan selle eest hoolt, mis minu maa peal on,? tegi Rein asjast kokkuvõtte.
Taltsutad ja vastutad
Loomulikult pole staažikas ja hinnatud bussijuht, kellel muide hiljuti roolikeeramisega alustamisest pool sajandit täitus, uhkeid ja jõulisi linde kuidagi kodustada üritanud, kuid nende muredele ja rõõmudele elab ta täiega kaasa ja püüab ka vastutada ehk aidata, kui see tema võimuses.
?Ise ma praegu oma lapsepõlvekodus ei ela, aga käin seda sageli üle vaatamas, korrastamas, suvel oma valdusi niitmas. Eks ma ole harjunud ka oma lindudel silma peal hoidma. Kui siin kevaditi mõnikord nii-öelda armukolmnurk kipub tekkima, see tähendab, et kui mõni kolmas pessa trügib ja jõuvõtteid kasutab, siis haaran pika lati, mis mul ekstra selleks käepärast, vehin sellega pesamasti all ja teen sissetungija hirmutamiseks indiaani sõjakisa,? kirjeldas mees, kuidas ta vajadusel oma hoolealuste pererahu kaitseb.
Tõtt-öelda on ta praegugi kurepojukeste pärast pisut mures. On ju üldteada, et looduses valitseb tugevama õigus. Kui suid palju ja toitu napib, tõrjuvad suuremad ja hakkajamad õed-vennad pisema pala jagamise juurest ja varsti ka pesast?
?Olen neid pisikesi laipu siin küllalt matma pidanud. Praegu tundub mulle ka, et üks pesast paistev kaelake on teistest peenem ja nõrgem. Pean silmad lahti hoidma, kui teised ta alla lükkavad, ehk saan linnupoja elu siiski päästa,? rääkis Rein.
Viimasel ajal ongi tal Otslavale tavalisest sagedamini asja, sest tuleval laupäeval peetakse tema ja veel mitme aktiivsema külaelaniku initsiatiivil siin esimest korda oma küla päeva. Nii Otslava külakoda kui Maarja-Magdaleena Maarahva Seltsi eestvõttel siia rajatud Päikesepark on Rein Taniloo maa peal ja seega eelkõige tema hooleks. Enne pidulikku päeva on tal siin kindlasti veel vaja üht-teist korrastada.
KAIE NÕLVAK
