Korteriomandiseaduse paragrahv 14 sätestab nimelt, et kui korteriomanik on korduvalt rikkunud oma kohustusi teiste korteriomanike suhtes ja kui teised korteriomanikud ei pea tema ühisusse kuulumist enam võimalikuks, võivad nad nõuda, et ta oma korteriomandi võõrandab.
Võõrandamisnõude võib muu hulgas esitada juhul, kui korteriomanik on vähemalt kuue kuu majanduskulude tasumisega viivitanud üle kolme kuu või kui ta häirib oma tegevusega oluliselt teiste korteriomandite kasutamist. Kui kohustust rikkunud korteriomanik omandit ei võõranda, otsustab võõrandamise kohus vähemalt ühe korteriomaniku hagi või maja valitseja hagi alusel.
Rohu 6 elamus on selliseid kortereid, kust kostev lärm teiste majaelanike kannatuse pidevalt proovile on pannud, tervelt kolm ja kõik need asuvad paraku ühes trepikojas. Aidanud pole politsei kutsuminegi, naabrite endi tehtud märkustest rääkimata.
“Võin kinnitada, et selles trepikojas ei ela inimesed, kes tühjast tüli tõstaksid või kolme naabri suhtes niisama kiusu ajaksid, vaid olukord on tõesti hull,? ütles Rohu 6 majavanem Rein Põder. “Võõrast lärmakat rahvast ? nii mehi kui ka naisi ? saalib pidevalt uksest sisse ja välja. Lisaks sellele hõigutakse akna all ja pillutakse kivikestega akende pihta: trepikoja uks on ju lukustatud ja kuidagi tuleb võõrustajale enda saabumisest märku anda. Muusikatümps kostab aga ära meiegi korterisse, kuigi elame naabertrepikoja kaugemas servas.?
Mõistagi pahandas majaelanikke ka see, et nende hiljutine investeering sisuliselt mõttetuks muudeti. Rohu 6 maja elanikud olid nimelt Jõgeval ühed esimestest, kes lasksid remondifondi kogutud raha eest (seda oli üle 100 000 krooni) renoveerida kõik trepikojad ja sissekäigud. Ent vähemasti kõnealuse trepikoja elanikel polnud sellest just suurt kasu, sest trepikoda on ikka võõrast rahvast ja prahti täis ning lehkab hommikuks nagu õllebaari nurgatagune.
Äärmuslik abinõu
Lõpuks kutsutigi maja valitseja, ASi Jõgeva Elamu abiga kokku majaühisuse üldkoosolek, kuhu saadi kohale ka lärmitekitajad. Neist kahe suhtes oldi leebemad ja anti neile veel armu, kolmandalt otsustati aga nõuda korteri võõrandamist.
“Too isik ei üritanudki ennast puhtaks pesta ega mingeid lubadusi jagada: ilmselt ta ei lootnudki, et teda veel kuulda võetakse,? ütles ASi Jõgeva Elamu juhataja Roman Babt?enko.
ASi Jõgeva Elamu juristi Merike Valgmäe sõnul anti lärmitsejast korteriomanikule korteri vabatahtlikuks müümiseks aega 30. septembrini. Kui korter selleks ajaks müüdud pole, esitab Jõgeva Elamu hagi Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajja, kus siis omakorda otsustatakse, kas korteri võõrandamisnõue on põhjendatud. Kui on, siis hakkab korteri müümisega tegelema juba kohtutäitur.
“Antud juhul peaks võõrandamisnõue küll igati põhjendatud olema, sest lisaks majarahu rikkumisele on kõnealusel korteriomanikul ka kommunaalteenuste eest piisavalt kaua maksmata,? ütles Roman Babt?enko, lisades, et korteri võõrandamisnõue ongi tegelikult äärmuslik abinõu, mille võib käiku lasta tõesti alles siis, kui leebemad meetodid pole aidanud. Sama skeemi majarahu rikkuvast naabrist vabanemiseks peaks tema arvates olema võimalik kasutada ka elamutes, kus on moodustatud korteriühistud: korteriühistu seadus ei välista nimelt korteriomandi seaduse kehtivust korteriühistuga majas.
Probleeme ka lemmikloomadega
Mis saab aga korteriomanikust, kes ühismajast n-ö välja visatakse?
“Ta võib osta endale mõnes teises majas uue korteri,? ütles Roman Babt?enko. “Korteri müügist saadava raha saab ta ju endale ning arvestades Jõgeva korterite praegusi keskmisi hindu, võib see summa olla päris korralik. Tõsi, kui omanik korterit vabatahtlikult ei müü ja seda peab tegema kohtutäitur, arvatakse müügisummast maha kohtukulud. Ja teise kohtuasjaga nõutakse talt välja kommunaalmaksuvõlad.?
Nii et kui tahtmist on, võib inimene uues kohas n-ö uut elu alustada. Kui aga tekib kiusatus korteriraha koos sõpradega maha prassida, võib korteri sundvõõrandamine saada punktiks, kust algab täielik allakäik. Kõik on inimese enda teha.
“Kahjuks pole meil mingit õigust otsustada, kellele sundvõõrandatav korter müüakse: ei sel juhul, kui müüb korteriomanik ise, ega ka sel juhul, kui müüb kohtutäitur,? ütles majavanem Rein Põder. “Nii võime sattuda vihma käest räästa alla, st saada ühe tülika naabri asemele teise ja veel hullema. Oleks majaühisusel kusagilt selline raha võtta, me ostaksime selle korteri ise ära ja “maksaksime? selle mehe “maha? nagu Norra laevast. Ning valiksime siis juba ise endale uue naabri.?
Kuigi Rein Põder möönis, et võrreldes kümmekonna aasta taguse ajaga on seltskond ja kord majas tunduvalt paranenud, ei pidanud ta võimatuks, et tulevikus hakatakse tõstatama ka liigsest lemmikloomalembusest tulenevaid probleeme.
?Ühel majanaabril hiljuti külas olnud soomlannad ei jõudnud näiteks ära imestada, kuidas saavad koerad ühismajas öö läbi haukuda ja majaelanike und häirida: Soomes peaksid nii kasvatamatute koerte omanikud kogu oma sissetuleku trahvide maksmiseks kulutama ja politsei oleks neil kogu aeg ukse taga,? ütles Rein Põder.
Nii tema kui ka Roman Babt?enko arvates on Rohu 6 juhtum omamoodi pretsedent, mis näitab ühest küljest aktiivsetele ja ettevõtlikele korteriomanikele, kuidas end joodikute-pidutsejate terrori vastu kaitsta, teisalt aga aitab ehk korrale kutsuda ka lärmitsejaid.
RIINA MÄGI
