Jõgeval tekkis ohuolukord 29. novembril. Lõuna ajal avastas oma koju, Kruusa tänav 1a jõudnud Karin Peterson, et tema kodus lõhnab vängelt gaasi järele.
Ratsionaalse inimesena helistas ta kõigepealt Jõgeva Gaasi juhatuse liikmele Sven Lillemägile, kes paarikümne minuti pärast oma gaasianduriga kohale jõudis.
„Mul ei olnud digitaalset mõõtjat kaasas, seega täpset protsenti ma öelda ei oska, aga näit oli ikka suhteliselt põhjas,“ kommenteeris Lillemägi olukorda Vooremaale.
Gaasilekke põhjuseks oli korrus kõrgemal omavoliliselt läbi lõigatud ja kleeplindiga suletud gaasitoru. Spetsialist keeras majas gaasi kinni ning esmaspäeval vahetati kahjustatud osa torustikust välja.
Korter, kus gaasitoru oli lõhutud, kuulub kinnisvarafirmale ning korteris elab üürnik.
Sven Lillemägi sõnul läheb arve tehtud töö eest aktsiaseltsile Jõgeva Elamu Haldus, mis pakub majale Kruusa 1a haldusteenust.
Jõgeva Elamu Halduse ehitusjuht Liia Valner kinnitas, et intsident toimus.
„Viimane gaasiaudit majas tehti selle aasta augustis. Siis oli kõik korras. Majal on Jõgeva Gaasi poolt oma gaasikäidukorraldaja. Teatati otse Jõgeva Gaasile,“ selgitas ta.
„Kuivõrd päästjaid sinna ei kutsutud, ehk et päästesündmust ei olnud, ei saa me kommenteerida juhtumi üksikasju, sest meil puuduvad faktid,“ teatas päästeameti kommunikatsioonispetsialist Marek Kiik.
Sven Lillemägi sõnul võib teatud kontsentratsioonist alates põhjustada plahvatuse suvaline säde, näiteks selline, mis tekib siis, kui elektrilülitit klõpsata. Ka on gaas ise lämmatava omadusega. Seega gaasi lekkimine eluruumidesse on igati väga ohtlik.
TTJA tehnikaosakonna tehnikavaldkonna nõunik Priit Poschlin tõdes, et igasuguseid gaasiseadmetega töid tohib teha ainult eripädevusega isik ja seda ainult ühistu nõusolekul.
„Jõgeva seekordse intsidendiga TTJA kursis pole, sest järelevalve, välja arvatud korraline kontroll, on juhtumipõhine,“ selgitas ta.
ANDRA KIRNA
Valesti paigaldatud gaasiseade, ebaõiged materjalid, süsteemi amortiseerumine, vigased toruühendused jms puudused võivad tekitada gaasilekke, mis võib lõppeda plahvatusega.
Lase pädeval gaasitööde tegijal hooldada ja kontrollida gaasiseadmeid ning -paigaldisi vähemalt üks kord aastas.
Lase korstnapühkijal puhastada suitsu- ja ventilatsioonilõõre vähemalt kord aastas.
Paigalda töökorras vingugaasiandur.
Vingugaas on värvitu, lõhnatu, seda ei ole võimalik tunda ega näha ja on eluohtlik. Kui vingugaasiandur annab häiret ja tunned ennast kehvasti ning uimaselt, ava aknad, lõpeta gaasiseadme kasutamine, mine värske õhu kätte, helista häirekeskuse numbril 112.
Allikas: TTJA
