Ainus võimalus suurtele kütte- ja elektriarvetele vastu seista on energiat säästa. Et energiat säästa, peab teadma, millele kulutada. Pakun välja ühe lahenduse lisaks soojustamisele, mis aitaks küttearveid veelgi vähemalt kolmandiku võrra vähendada.
Enamikes korterelamutes ei sõltu inimese soojaarve sellest, kui palju ta oma korteris kulutab, vaid sellest, kui palju kulutab kokku kogu maja. Just nimelt maja- või trepikojapõhine küttearvestus on aga lisaks tegemata või halvasti tehtud renoveerimistöödele üheks suurte küttearvete põhjuseks.
Küttearvete vähendamiseks tuleks küttesüsteemide renoveerimisel paigaldada igasse korterisse soojaarvestid, nagu on olemas elektri- ja veearvestidki. Soovides muuta inimeste mõtteviisi ja anda võimalus nendele, kes soovivad säästa, on vajalik individuaalse soojaarvestuse regulatsiooni loomine riiklikul tasandil.
Täna puudub osadel elanikel motivatsioon ja teistel võimalus oma radiaatorite küttevõimsus suvilasse või puhkusereisile sõites mõne kraadi võrra maha keerata. Paraku tuleb tunnistada, et sooja arvestamisel on elektri ja veega võrreldes ka erinevusi. Kütmisega ei ole nii, et keeran kraani lahti ja kohe on soe, vaid ruumi soojendamine võtab rohkem aega. Lahendusena tuleks kehtestada kütteperioodil korterite miinimumtemperatuur. See võiks sõltuda isegi välistemperatuurist. Näiteks kütteperioodi alguses oktoobris oleks miinimumtemperatuur 10 kraadi ja veebruaris vähemalt 15 kraadi. Siis on tagatud, et ei pea naabri külma korterit kütma ja maksad vaid enda tarbitud sooja eest. Samuti oleks sel viisil tagatud, et terve maja oleks ühtlaselt soe. Teine variant on termostaatide paigaldamine radiaatoritele, mis ei laseks reguleerida neid alla kokkulepitud miinimumi.
Teine probleem on maja otsapealsete korteritega. Kui reaalset tarbimist vaadata, siis kulub otsapealsetel korteritel kütet rohkem ja keskmistel vähem.
Kolmandaks on spetsialistide sõnul antud teemaga seotud ventilatsioonisüsteemide kordategemine, mis enne individuaalse kuluarvestuse rakendamist ei käivitu. Selle vajadusest lihtsalt ei saada aru, sest korterit tuulutatakse aknaid lahti tehes ja siis imestatakse, miks värskelt renoveeritud ja soojustatud majas küttekulud ei vähene, miks koridor hallitab ja lastel tekivad tervisehädad.
Peamiseks põhjuseks, miks seni ei ole korteripõhist küttearvestust rakendatud, on vastava riiklikul tasemel regulatsiooni puudumine. Vabatahtlikku algatust takistab korteriühistutes konsensuse puudumine ja küttesüsteem põhimõttel kõik “maksavad võrdselt”. Loodan, et juba sel kevadel võtame soojaarvestite regulatsiooni riigikogu majanduskomisjonis arutluse alla.
Leian, et küttearvete vähendamiseks oleks mõistlik seada individuaalne küttearvestus standardiks, võttes arvesse, et SA KredEx kaudu on võimalik taotleda küttesüsteemide renoveerimiseks ja hoonete soojustamiseks vahendeid.
Pildi alla: Enamikes korterelamutes ei sõltu inimese soojaarve sellest, kui palju ta oma korteris kulutab, vaid sellest, kui palju kulutab kokku kogu maja. i
KALLE PALLING, riigikogu liige, Reformierakond
Vastasel juhul me lihtsalt raiskame oma raha. Olles seda teemat arutanud juba Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjonis ja teades, et sellisest lähenemisest saab Euroopas peagi nõue, on mõistlik reageerida juba täna. Kuna mitmes riigis on soojaarvestid kohustuslikud, siis ei ole regulatsioonide ülevõtmine probleem, on vaja vaid head tahet.
