Korstnat pühkima ja ahju ehitama kutsuge kutsetunnistusega inimene

 

i

 

Hoolas omanik on kindlasti oma maja korstna, lõõrid ja kütteseadmed suve jooksul tahmast ja pigist puhastada lasknud. Neil, kelle majapidamises kõnealune töö mingil põhjusel veel tegemata, on viimane aeg see ette võtta, sest talv on ukse ees.

Ahju, kamina või pliidi ning korstna ja ühenduslõõri puhastamise teenust võib seaduse järgi majandustegevusena osutada korstnapühkija, kellel on vastav kutsetunnistus. Kui avalikkusele suunatud hoonete puhul on see raudne reegel, siis üksikelamu, suvila, aiamaja, taluhoone ja väikeehitise puhul lubab seadus erandit: nende ahju, kaminat või pliiti ja korstnat võib enda tarbeks puhastada ka korstnapühkija kutsetunnistuseta isik, kui ta järgib selle juures küttesüsteemide puhastamise nõudeid.

2010. aastal kehtima hakanud tuleohutuse seadus sätestab siiski, et ka üksikelamus, suvilas, aiamajas, taluhoones ja väikeehitises peab ühe korra viie aasta jooksul kaminat või pliiti ning korstnat ja ühenduslõõri puhastama korstnapühkija kutsetunnistusega isik.

Kutsetunnistusega korstnapühkijal on kasulik küttekoldeid, lõõre ja korstnat puhastada lasta juba sellepärast, et nii võivad välja tulla puudused, mida omanik ise avastanud pole,” ütles Lõuna-Eesti päästekeskuse tuleohutusbüroo vaneminspektor Arvo Jõgiste. Omaniku pilk on oma koduse küttesüsteemi olukorraga harjunud ning tal tekib kergesti tunne, et kõik peabki nii olema. Võõras näeb aga ohukohad kohe ära. Kui need kõrvaldatud saavad, võib mõnigi õnnetus tulemata jääda.”

Kutsetunnistusega korstnapühkija väljastabki pärast töö ärategemist akti küttesüsteemi tehnilise seisukorra ning ohutuse kohta. Akti koopia läheb päästeametile ja sealsed järelevalveinspektorid kontrollivad teatud aja pärast, et aktis toodud puudused oleks kõrvaldatud.

Õiged ja piraadid”

Korstnapühkija kutsetunnistusi väljastab SA Kutsekoda. Neil on registreerimisnumber ja need on viieaastase kehtivusajaga.

“Kutsetunnistust ei tohi segamini ajada koolituse läbimise tunnistusega,” ütles Arvo Jõgiste.

Tema sõnul on meil liikvel päris palju selliseid tegelasi, kes läbisid aastaid tagasi esmase korstnapühkijakoolituse, ent ei võtnud vaevaks oma oskusi eksami sooritamisega kinnitada, mistõttu neile pole väljastatud ka kutsetunnistust. Sellised “piraadid” kipuvad nüüd turgu solkima ja korstnapühkija ameti mainet alla kiskuma. Käiakse ukselt uksele, näidatakse esmase koolituse läbimise tunnistust, võetakse raha, aga ei väljastata ühtegi dokumenti korstna pühkimise kohta ega anta garantiid, et töö on tehtud nõuetekohaselt. Kes tahab kontrollida, kas mees, kellelt ta korstnapühkimisteenuse tellib, on ikka päris korstnapühkija, võib ette võtta Sihtasutuse Kutsekoda kodulehel oleva registri: seal on kõigi kehtiva kutsetunnistusega korstnapühkijate nimed ära toodud. Ka linna- ja vallavalitsustes peaks kutsetunnistusega korstnapühkijate nimekiri olemas olema.

Niisama oluline kui korstnapühkijate puhul on kutsetunnistuse olemasolu ka pottseppade puhul. Möödunud aasta algul jõustus tuleohutuse seaduse paragrahv, mis sätestab, et tahkekütusel töötava ahju, kamina, pliidi või muu kütteseadme ning korstna ja ühenduslõõri võib ehitada või paigaldada ainult pottsepp, kellel on vastav kutsetunnistus. Kusjuures jälgida tuleb ka seda, et pottsepa ametijärk lubaks tal vastava keerukusastmega küttekollet ehitada.

“Kutsekoja registris on olemas ka kehtiva kutsetunnistusega pottseppade nimed,” ütles Arvo Jõgiste.

Tööpõld on lai

Seadusemuudatus peaks ära hoidma sellised ebameeldivad olukorrad, mida tuleohutusbüroo vaneminspektor oma pikas praktikas korduvalt kogenud on: et heausksed inimesed on end pottsepaks nimetavalt soss-sepalt petta saanud.

“Paar-kolm aastat tagasi kurtis üks eakas Jõgeva valla mees, et keegi tuli ja ehitas talle ahju, sai raha kätte ja läks, aga ahi ei hakanudki tõmbama ega sooja andma,” ütles Arvo Jõgiste. “Tellija polnud paraku sellegi vastu huvi tundunud, mis ahjuehitaja nimi on või kust teda leida, mis siis veel kutsetunnistuse kontrollimisest rääkida. Nii ei jäänudki tal lõpuks muud üle, kui lasta värskelt ehitatud ahi maha lammutada ja leida õige pottsepp, kes uue ja korraliku ehitaks.”

Kutsetunnistusega pottsepp on ka pädev otsustama, kui palju ja missugust materjali küttekolde ehitamiseks hankida tarvis on.

“Kaupmees müüb teile, mida iganes, aga pottsepp teab, millised on konkreetse asja jaoks kõige õigemad materjalid,” ütles Arvo Jõgiste.

Tema sõnul on spetsialisti soovitusi vaja ka siis, kui otsustatakse mõne tööstuslikult toodetud ahju või kamina kasuks. Esiteks peavad need olema paigaldatud vastavalt paigaldusjuhendile. Teiseks on vaja endale selgeks teha, mis meie oludesse sobib.

“Pildil on kõik ahjud-kaminad ilusad, aga mõni neist jahtub poole tunniga maha. Meie oludes on vaja ikka korralikult soojust salvestavat ahju. Küttekolded, milles toimub hõõguv põlemisprotsess, tekitavad aga jälle palju pigi ja tahma, nii et selle kasuks otsustades tuleb ette arvestada tihedama korstna ja lõõride pühkimise vajadusega,” sõnas Arvo Jõgiste ning kutsus kõiki majaomanikke üles korstnapühkijatelt ja pottseppadelt kutsetunnistust küsima, kutsetunnistuseta pottseppi-praktikuid aga teooriat õppima ja eksamit sooritama. Pottseppade tööpõld on tema sõnul lai, sest selle ala suurte kogemustega praktikud hakkavad kõrge ea tõttu töölt lahkuma ja neile on väärilist vahetust vaja.

 

RIINA MÄGI

blog comments powered by Disqus