Kui sügisjahedus tuppa tungib, tuleb nii mõnelegi meelde, et tema majapidamises on üks oluline talveks valmistumise töö veel tegemata: korsten, lõõrid ja kütteseadmed tahmast ja pigist puhastamata. Praegu on selle töö tegemiseks viimane aeg.
Aastaringselt kasutatavat kütteseadet tuleb puhastada kaks korda aastas, hooajaliselt kasutatavat seadet üks kord aastas ja tingimata hooaja algul.
“Tegelikult võib korstna, lõõride ja kütteseadmete puhastamise ette võtta juba kevadel, kui kütteperiood lõpeb,“ ütles Lõuna-Eesti Päästekeskuse tuleohutusbüroo vaneminspektor Arvo Jõgiste. “Sügisel on selle teenuse soovijaid palju ja korstnapühkijal ei pruugi majaomanikule sobival päeval kohaletulemiseks aega olla.“
Ahju, kamina või pliidi ning korstna ja ühenduslõõri puhastamise teenust võib seaduse järgi majandustegevusena osutada korstnapühkija, kellel on vastav kutsetunnistus. Kui avalikkusele suunatud hoonete puhul on see raudne reegel, siis üksikelamu, suvila, aiamaja, taluhoone ja väikeehitise puhul lubab seadus erandit: nende ahju, kaminat või pliiti ja korstnat võib enda tarbeks puhastada ka korstnapühkija kutsetunnistuseta isik, kui ta järgib selle juures küttesüsteemide puhastamise nõudeid. Selle erandi jättis kehtima ka tänavu mais vastu võetud ja 1. septembrist kehtima hakanud tuleohutuse seadus, ent teatud kitsendusega: nimelt ütleb seaduse 11. paragrahvi 5. lõige, et ka üksikelamus, suvilas, aiamajas, taluhoones ja väikeehitises peab ühe korra viie aasta jooksul kaminat või pliiti ning nende korstnat ja ühenduslõõri puhastama korstnapühkija kutsetunnistusega isik, kes väljastab siis ka akti küttesüsteemi tehnilise seisukorra ning ohutuse kohta.
“Tavakodaniku jaoks ongi suurim muudatus võrreldes eelmiste õigusaktidega just see kord viie aasta jooksul kutsetunnistusega korstnapühkijalt teenuse tellimise nõue,“ ütles Arvo Jõgiste. “Praegu me selle nõude täitmist loogilistel põhjustel veel kampaania korras kontrollima ei hakka, küll aga võib see päevakorda tõusta viie aasta pärast, kui kõigil majaomanikel kutselise korstnapühkija poolt koostatud korstnapühkimisakt ette näidata peab olema.“
Märjad puud
Küttesüsteemi puhastamise nõuded, mida ka eramuomanik oma maja küttesüsteemi ise puhastades järgima peab, kutselisest korstnapühkijast rääkimata, on kehtestatud siseministri 30. augusti 2010. a määrusega nr 41.
Arvo Jõgiste sõnul sätestab uus tuleohutuse seadus ka küllaltki suured trahvid küttesüsteemi tuleohutusnõuete rikkumise eest: füüsilist isikut võib selle eest karistada kuni 300 trahviühikuga ehk praeguse seisuga 18 000 krooniga, juriidilist isikut kuni 50 000 krooniga. Muu hulgas võib trahvi saada korteris suitsuanduri mitteomamise eest.
Küttesüsteemi seisund sõltub paljus sellest, kuidas seda kasutatakse. Lõuna-Eesti Päästekeskuse Jõgevamaa päästeosakonna Jõgeva komandosse kuuluv Ivar Feiman, kes põhitööst vabal ajal korstnapühkimisteenust osutab ja ka vastavat kutsetunnistust omab, teab oma kogemustest, et märgade puudega kütmine mõistlik tegu küll pole.
“Märgades puudes sisalduv vesi tekitab nõge ja see võib juba mõne nädalaga korstna umbe tõmmata või soemüüri seinale niisuguse kihi tekitada, et kivid enam soojaks ei lähegi,“ ütles Ivar Feiman. „Nii et mõnele olen ma naljaga pooleks soovitanud, et märgade puude asemel võiks ta juba kohe viiesajakrooniseid ahju ajada.“
Niisama arutu tegu on tema sõnul kile- ja plastpakendite, seest fooliumiga vooderdatud papp-pakendite ning niiskete pabermähkmete küttekoldes põletamine.
Kivid korstnas
Kummalisel kombel tekitab tihti probleeme ka inimeste loomulik soov oma elutingimusi parandada ja kinnisvara väärtust tõsta. Näiteks majale uue katuse paneku järel võib majaomanik avastada, et korsten enam ei tõmba.
„Katusevahetuse käigus tuleb tihti korstnaots uuesti laduda ja kui tegemist on lohakate tegijatega, siis lasevad nad selle töö käigus mördil ja kivitükkidel korstnasse kukkuda ega muretse selle pärast, et need enne mördi kivistumist sealt ka välja võetud saaksid,“ ütles Ivar Feiman. „Korstnapühkija peab pärast ilmutama hiromandivõimeid, et ummistunud koht üles leida.“
Ka plastakende paigaldamise järel võib majaomanik avastada, et pliit enam hästi tõmmata ei taha. Feimani sõnul on see tingitud sellest, et plastakendega ruum muutub umbseks ja soovitab parema tõmbe tagamiseks lihtsalt akna lahti teha. Mitmeid kaasaegseid kütteseadmeid, nagu näiteks Bullerjan-tüüpi ahjusid ja kaminaid, milles lastakse puudel õhuvaeses keskkonnas aeglase leegiga põleda, nimetasid Arvo Jõgiste ja Ivar Feiman lausa pigivabrikuteks. Nii et uusi kütteseadmeid valides tasub alati spetsialistiga nõu pidada.
Et korstnapühkimine on ülivajalik töö, mis õigel ajal tehtud peab saama, seda näitab ka statistika. Päästeameti tuleohutusjärelevalve osakonna peaspetsialisti Mare Tiirmaa andmetel on tänavu esinenud Lõuna-Eesti piirkonnas (kuues maakonnas) 65 tahmapõlengu juhtumit, neist 12 Jõgevamaal.
i
RIINA MÄGI
