Aasta 2020 näis esmapilgul tulevat hea. Aprillis ootas ees korralik pensionitõus, prognoositi ligi neljaprotsendilist majanduskasvu ja lõpule oli jõudmas viieaastane apteegireform. Aga kevad tuli hoopis koos koroonasõjaga Hiinast.
Esialgu väitsid terviseameti töötajad, et ega see ohtlik surmaviirus meie väikese Eestini ei jõua. Paraku niivõrd avatud maailmas oli vaid aja küsimus, kui Hiina pahalane Maarjamaa pinda puudutas.
Ehtsat lahingukogemust meie valitsusel ei olnud ega saanudki olla, aga kohe asuti tegutsema. Kui kriisi algusest oli möödas vaid mõni päev, tuli mulle Kristiine linnaosas vastu üks naine ja ütles möödaminnes, et see, mis te praegu teete, on tänuväärne. Jõudsin veel mõelda, et ta aasis, kuid järgmisel hetkel taipasin, et ta mõtles seda tõsiselt. Eks rahvale on ju meelde jäänud, et kriisiaja saabumine tähendab igasugust kärpimist, nagu see oli 2009. aastal, mil valitsust vedas Andrus Ansip. Toona külmutati pensionitõus, kaotati ranitsatoetus ja tasuline isapuhkus, tõsteti ravimite ja abivahendite käibemaksu, kaotati hambaravitoetus, kaotati matusetoetus, tõsteti kütte, kütuse ja elektri käibemaksu jne.
Kuid läheneda võib ka teisiti. Täna võtab riik põhikoorma enda kanda, tõstes kriisiajal esikohale inimese. Seda ilmestavad hästi järgmised sammud. Maagaasi aktsiis väheneb ja hind odavneb 7,1 protsenti, diislikütuse aktsiis langeb. Elektrienergia aktsiisimäär väheneb Euroopa Liidu lubatud miinimummäärale, tuues kaasa elektrihinna odavnemise 3,1 protsendi võrra.
Kärpimise asemel abipakett
Toetamaks inimeste töötamist, suunab valitsus lisaeelarvega töötukassa kaudu 251 miljonit meetmesse, mis aitab eriolukorras säilitada töötajate sissetuleku. Riik hüvitab töötajatele 70 protsenti viimase kaheteistkümne kuu keskmisest palgast.
Lisaks saab haigekassa raha, et kompenseerida kolme esimese haiguspäeva kulu, et inimesed haigena tööle ei läheks. Tervishoiule on ette nähtud 200 miljonit lisaeurot, et toetada erakorralistes oludes meie haiglate, kiirabi, arstide, õdede, kogu meditsiinipersonali tööd.
Kui kümne aasta taguses kriisis mindi kõigepealt omavalitsuste tegevuse kärpimisele – vähendati oluliselt tulubaasi ja tasandusfondi summasid, siis hea meel on tõdeda, et praegune valitsus seda teed ei läinud. Hoopis vastupidi.
Omavalitsustele antakse mitmeks otstarbeks juurde 130 miljonit. Esmalt selleks, et omavalitsused ei loobuks selleks aastaks planeeritud investeeringutest. Teiseks otseseks kriisiabiks sotsiaal- ja haridussfääri. Samuti suunatakse lisaraha teehoiuks.
Maaelu toetamine esmalt
Opositsioonile ei meeldi, et anname raha maaelu edendamise sihtasutusele, justkui poleks tegu kriisimeetmega. On ikka. Maaelu ei tähenda ainult põllumajandust, vaid ka tähelepanu maaettevõtlusele, sealhulgas turismile. Selleks, et kindlustada toidujulgeolek, vältida põllumajandusettevõtete raskustesse sattumist ja tagada vajalik tööjõud, lubatakse võõrtöölistel jätkata kuni 31. juulini.
Abi antakse ka ettevõtetele. 500 miljoni euro suurust käibelaenu hakatakse jagama KredExi kaudu. Mikro-ja väikeettevõtteid ning turismi hakatakse toetama ettevõtluse arendamise sihtasutuse kaudu.
Lisaks abistavad spetsiaalsed kriisiabipaketid haridust, kultuuri, sporti, kirikuid ja vaimulikke.
Pisikesi abimeetmeid on teisigi. Näiteks ei pea ettevõtjad ega eraisikud tasuma eriolukorra ajal maksuvõlalt intressi. Ka saab ettevõtja maksustada nullprotsendiga kaubad, mida müüakse või annetatakse haiglatele, hoolekandeasutustele ning riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustele. See on mõeldud COVID-19 viiruse leviku ennetamiseks ning selle tagajärgedega tegelemiseks.
Selleks et inimeste ja ettevõtete elu kriisajal abipakettidega kergendada, on Eesti riik võtnud soodsatel tingimustel laenu, mida pidas mõistlikuks samuti Eesti Pank. Ka pärast seda tehingut jääb Eesti madalaima laenukoormusega riigiks Euroopas.
Ajutiselt on juulist 2020 kuni augusti lõpuni 2021 peatatud riigi maksed teise pensionisambasse. Erandiks on 1942–1960 sündinud isikud, kelle puhul sissemaksete tegemine jätkub. Neile, kes ise samba kogumist jätkavad, kantakse 2023. ja 2024. aastal vahepeal peatatud maksed lisaks.
Kui kümnenditaguses kriisis kärpisime oma majanduse surnuks ja meie sisemajanduse koguprodukti langus oli maailmas üks suuremaid, siis praeguste abipakettidega püüame ettevõtlust elus hoida ja inimesi raskes olukorras aidata. Reformierakond marssis abipaketi vastuvõtmise ajal saalist välja, sotsiaaldemokraadid aga hääletasid lausa vastu.
Marika Tuus-Laul,
riigikogu liige, Keskerakond
