Koroonakriisi võitjad ja kaotajad

Kui analüütikute esialgsed prognoosid koroonakriisi mõju kohta Euroopa majandusele on suures plaanis pidanud, siis riikide vahelised erinevused on osutunud üllatavalt suureks.


Vaatamata sellele, et koroonaviiruse ettearvamatu levik muudab majanduse tuleviku ennustamise endiselt pool-esoteeriliseks protsessiks, avaldas SEB sellegipoolest uuendatud majandusprognoosi.
Võrreldes eelmise, maikuus ilmunud prognoosiga, on hinnang nii mitmegi riigi majanduslikule käekäigule märgatavalt muutunud.
Kui „normaaltingimustes“ tähendab majanduskasvuprognoosi uuendamine tavapäraselt seda, et hinnangut jooksva aasta sisemajanduse koguprodukti muutusele korrigeeritakse komakoha jagu, siis nüüd on näiteks Põhjamaade ja Balti riikide puhul SKP prognoos muutunud kohati 6–7% võrra. Miks nii?
Mõeldes end tagasi maikuusse, kus paljudes riikides oli majandustegevus koroonapiirangute tõttu sisuliselt seiskunud, olid majandusprognoose koostavad institutsioonid pandud võimatuna näiva ülesande ette. Mida ennustada olukorras, kus ettevõtted on suletud, inimesed peavad püsima kodus ja teadlastel pole aimugi, milline võiks olla viiruse edasine kulg? Samas nõudlus majandusprognooside järele oli enneolematult suur, sest haiguse kõrval nähti aina suurema ohuna majanduse kokku kukkumist ja sellest tekkivat sotsiaalkriisi. Nii asusid analüütikud koostama oma stsenaariume, mille keskmiseks tulemuseks näis olevat 10% majanduslangus euroalal, mida siis vastavalt koroonaviiruse hetkeolukorrale konkreetses riigis protsendi-paari jagu üles või allapoole korrigeeriti. Nüüd, kus meil on kriisi seni kõige hullemate kuude kohta olemas ka tegelik majandusstatistika, selgub, et elu on osutunud prognoositust eripalgelisemaks.
Kuigi Eesti Statistikaamet avaldab hinnangu teise kvartali SKP-le alles tuleval esmaspäeval, siis mitmed riigid on jõudnud esmased numbrid majanduse käekäigu kohta koroonakevadel juba kokku lüüa. Nagu öeldud, on see pilt väga erinev. Tänaste andmete pinnalt kannatas teises kvartalis kõige enam Suurbritannia majandus, mille SKP kukkus aastatagusega võrreldes lausa 23%. Arvestades Suurbritannia rangete piirangute kestust, märtsi lõpust sisuliselt juulini välja, pole see ehk ka nii imeks pandav. Pea sama halvasti läks Hispaanial, mille majandus kukkus 22%.
Arvestades väga suurt koroonasurmade arvu ja ranget karantiini, pakkus majanduslikus mõttes „positiivse“ üllatuse Itaalia, mille majandus langes 17%. Itaaliast halvemini läks näiteks Prantsusmaal, mille SKP kukkus teises kvartalis 19%.
Mis veel olulisem – teistest paremini on läinud Eesti kahel peamisel kaubanduspartneril, Soomel ja Rootsil. Kuigi Rootsit on kiidetud ja laidetud teistest riikidest erineva tee valimisel koroonaviirusega võitlemiseks, suutis traditsioonilise lähenemise kasuks otsustanud Soome Rootsit isegi ületada, seda nii säästetud elude kui majanduse mõttes. Kui Rootsi SKP kahanes teises kvartalis 8,3%, siis Soome majanduslangus piirdus kõigest 5,2%ga.
Millest need erinevused? Suures plaanis näib kehtivat reegel, et mida hullem oli olukord koroonaviirusega, seda kehvemini läks ka riigi majandusel.
Suures plaanis näib kehtivat ka reegel, et vaesemates riikides oli löök suurem jaekaubandusele, jõukamates riikides kannatas suhteliselt enam aga töötlev tööstus.

MIHKEL NESTOR,  SEB majandus-analüütik

blog comments powered by Disqus