Selle aasta alguses jätkus palgakasvu aeglustumine ning keskmine palk suurenes aasta võrdluses 4,8 protsenti. Märtsis, kui tööturgu mõjutas juba koroonakriis, kahanes keskmine palk aasta võrdluses 19 tegevusalast seitsmes.
Palgakasvu aeglustumises oli suur roll hulgi- ja jaekaubandusel, kus kvartali keskmisena kahanes täistööajale taandatud kuupalk eelmise aastaga võrreldes 8,7 protsenti. Samal ajal vähenes seal ka täistööajale taandatud töötajate arv nii töökoormuse kui ka töötajate hulga vähenemise tõttu kokku 15 protsenti.
On tõenäoline, et palgalangust kaubanduses mõjutasid peale kriisi veel muud tegurid, sest kuise statistika põhjal kahanes kuupalk kaubanduses juba jaanuaris ning veebruaris. Koroonakriisi mõjul vähenes palk märtsis samuti teistes tugevamini pihta saanud valdkondades, nagu veondus ja laondus ning majutus ja toitlustus, kuid vähemal määral kui kaubanduses.
Kuna viiruse leviku tõkestamiseks kehtestatud piirangud mõjutasid ettevõtteid aprillis ja mais veelgi enam kui märtsis, on palgakasvu aeglustumist oodata ka edaspidi. Seda mõjutab tõenäoliselt palgahüvitis, mille määr on 70 protsenti varasemast palgast, millele lisandub minimaalselt 150 euro suurune tööandja panus.
Kui tööandjad panustavad vaid miinimumsumma, tähendab see töötajale palga kahanemist. Hüvitisprogrammi mõju on väga suur, sest aprillis määrati see rohkem kui 120 000 töötajale, kes moodustavad Eestis töötavatest palgatöötajatest ligi viiendiku.
VOOREMAA
