Pankade tegevuskeskkond on koroonakriisi tõttu märkimisväärselt muutunud, kuid kriis on pankade kasumlikkust seni vähe mõjutanud. Eesti pangandussektor teenis möödunud aastal puhaskasumit 383 miljonit eurot ehk suhtena pankade koguvaradesse 1,2%. Seda toetasid olulisel määral tütarettevõtetest võetud dividendid summas 176 miljonit eurot.
Pankade kõige olulisem tuluallikas on intressitulu. Pangandussektori puhasintressitulu moodustas eelmisel aastal koguvaradest 1,5%. Viimasel kahel aastal on Eesti pangad oma tegevuse rahastamist mitmekesistanud. Lisaks hoiustele on osad pangad vahendeid kaasanud ka finantsturgudelt.
Teiseks oluliseks tuluallikaks on teenustasud, millelt teeniti 2020. aastal koguvarade suhtes 0,4%. Eelmisel aastal langetati osasid teenustasusid (näiteks investeerimistehingute omasid) ja see kajastus ka pankade kasumites. Pankade halduskulud on kasvanud aeglasemalt kui koguvarad, mis tähendab, et pangad on suutnud tegevust tõhusamaks muuta. Halduskulude osakaal koguvarades oli 1,1%.
Maksepuhkuste tippajaga ehk mullu juuniga võrreldes on hetkel maksepuhkusel üle nelja korra vähem laene. See näitab, et maksepuhkusi valdavalt pärast aegumist ei pikendatud.
Eestis väljastatud laenudele tegid pangad eelmisel aastal allahindlusi 92 miljoni euro ulatuses ehk 0,3% koguvaradest.
Aasta lõpus oli üle 60 päeva viivises olevate reaalsektori laenude osakaal pankade laenuportfellis langenud väga madalale, alla 0,5%. Kuigi seni on laenuportfelli kvaliteet püsinud väga hea, tasub meeles pidada, et kriisil on majandusele endiselt tõsine negatiivne mõju ning makseraskused võivad hakata avalduma alles käesoleval aastal.
Raido Kraavik, Eesti Panga ökonomist
