Teisipäeval käis ühiskonnast läbi meeldiv kahin: ühtegi viirusega nakatanut ei leitud. Kahjuks osutus rõõm ennatlikuks. Juba järgmisel päeval toodi tervisameti statistikast eksikombel välja jäänud juhtumid taas avalikkuse ette ja me saime kahe päeva peale kokku 10 nakatunut. Pluss üks lahkunu. Millest see räägib? Millal võib tegelikult deklareerida, et Eesti on nulli peal?
„Eriolukorra lõpetamine ja piirangute leevendamine ei ole kaasa toonud koroonaviiruse levimuse kasvu, mis näitab, et piirangute järkjärguline ja kontrollitud leevendamine on põhjendatud,“ sõnas Tartu ülikooli professor Ruth Kalda, kui pidi kommenteerima Tartu ülikooli korraldatud seireuuringu tulemusi. Kolmas seireuuring tehti 22. maist 31. maini, et hinnata, kas kaubanduskeskustele ja teistele avalikele asutustele seatud liikumispiirangute leevendamisel on olnud mõju viiruse levikule.
Ohtlik nakatanu
Uuringu peamine järeldus on, et laialdast nakkust ühiskonnas ei esine. Uuringu käigus küsitleti 3329 täisealist Eesti elanikku ning testiti juhuvalimi alusel neist 1908 inimest. Testimisel tuvastati kaks koroonaviiruse suhtes positiivset, kellest üks oli haiguse läbi põdenud ega olnud enam nakkusohtlik.
Ühiskonnas on palju eelarvamusi ja neid murda on alati keeruline, kui mitte võimatu. Hiljuti levis Jõgevamaal kuulujutt, nagu oleks meie kanti sattunud muidu Rootsis leiba teeniv mees, kes olla pidanud ühes külas pidu ja kust olla nakkuse levik taas alguse saanud. Teade jõudis ka ühte Facebooki lõime, kuid üsna ruttu, paari tunni jooksul, võttis postitaja selle maha.
Selgus, et ametlikult midagi säärast pole toimunud. Juhtumist polnud teadlik ei Jõgeva haigla ega üle Eesti olukorral silma peal hoidev terviseamet. „Kontrollisin meie lõuna regioonist üle ja sealt öeldi, et meile teadaolevalt ei vasta info tõele,“ kinnitas ameti kommunikatsioonijuht Simmo Saar.
Karta ja eeldada on, et samasugust inimeste märgistamist võib ette tulla nüüd ja edaspidigi. Tänapäeval on tegelikult üldse äärmiselt tark tegu kahelda informatsioonis, mida suust suhu või ka sotsiaalmeedias levitatakse. Kuid kõiges loomulikult ka mitte.
Haigus piiri tagant
Usaldusväärsed on ajakirjanduse materjalid, sest need on ikkagi läbinud toimetuse filtri. Samuti on igasugune järelpärimine ajakirjanikul tunduvalt lihtsam kui tavakodanikul. Ajakirjanikel on välja kujunenud spetsialistide võrgustik ja kanalid, kust saada kõige täpsemat infot.
Miks see on oluline? Seepärast, et inimesed ise võimalikult vähe kannataksid ega peaks tõestama, et nad pole kaamelid. Isegi kui keegi on nakatunud ja haiguse läbi põdenud, pole ta selles süüdi ja kui on, pole meie need, kes seda ette heita tohiksid. Haigused on niikuinii pahad ja nendega elada on vähemalt akuutsel ajal raske. Milleks on vaja lisastressi, et pidevalt muretseda, mida küla sinust arvab?
Eesti on teinud oma piirid lahti. Oleme maailmas ühed esimesed, kes on piirangud üsna leebeks lasknud. Kui vaadata ümberringi, siis ega see 2 + 2 reegel ka tegelikult enam kehti. Oleme uljad. Kui eksperte kuulata, on raske ette kujutada, et midagi võiks hullemaks minna. „Valvsust ei tohi kaotada,“ korrutatakse. Kuid kas see on võimalik?
Karta on, et kui miski peaks viltu minema, satuvad esimese löögi alla välismaalt töölt tulnud inimesed. Siin võiks olla kaks soovitust. Üks, mis on raske ja inimlikult keeruline, paneb südamele suhtuda kõigisse võimalikult tolerantselt. Teine soovitus on saabunutule: püsige esialgu rahulikult kodus ja ärge korraldage kohe kokkusaamisi ja pidusid. Ühiskond on õppinud nende pikkade nädalate jooksul, et karantiin annab garantii, et viirus ei leviks.
Ootame ära järgmised uuringud. Kolme seireuuringu kokkuvõttes on inimestel koroonaviiruse puhul keskmine sümptomite kestus 15,7 päeva. Küsitluse järgi muutsid inimesed pärast nakatumist oma käitumist. Kõige suurem muudatus puudutas kätehügieeni, samuti hoiduti kontaktist vanemaealiste inimestega ning hakati kasutama maski. Järgmine uuring toimub 15.–22. juunini. Ehk oleme siis juba igas mõttes targemad.
Ikkagi on tark säilitada külma närvi, vältida lähikontakte ja pesta käsi. Nii nagu me juba teinud oleme ja karta on, et jäämegi tegema. Terviseamet on viiruskolded kaardistanud ja meie maakonda seal märgitud pole. Loodetavasti see jääb nii. Ainult omakohtust peab hoiduma, sest viirus võib paraku tabada kõiki ja keegi pole selles valikus halvem ega parem. Veel vähem süüdi.
INDREK SARAPUU
