Kormoranide vastu võitlemisel on nii palju pooldajaid kui ka vastaseid. Kormoranide arvukust tuleks tõhusalt piirata ennekõike kalurite, kalakasvatajate ning kalateadlaste arvates. Linnuteadlased ja -kaitsjad leiavad aga, et angerjavareste leviku piiramine peaks jääma emakese looduse kätesse.
Lindude arvukus suurenenud
Siiski, lindude arvukus on viimastel aastatel massiliselt tõusnud. Angerjavareseid võrreldakse nende tekitatud kahju poolest juba sosnovski karuputkega. Kuid karuputke tõi Eestisse inimene, kormoranid on siia ise tee leidnud. Väidetakse isegi, et Eesti aladel pesitses lind juba iidsetel aegadel. Taas leidis kormoran tee Eestisse 1970. aastatel. Viimastel aastatel on kormoranide arvukus suurenenud aastas ligi 5 000 isendi võrra. Praegu on kormorane Eestis ligi 56 000.
Et lind sööb päevas keskmiselt 400 g kala, siis on teadlased välja arvutanud, et aastas pistavad kormoranid seda kinni ligikaudu 2 900 tonni.
Tegemist pole vaid Soome lahe, Liivi lahe, Väinamere jm rannikuala probleemiga, kormoranid on end mugavalt sisse seadnud ka Võrtsjärve Tondi saarel, kus nad nüüd ohtralt paljunevad ning teisi liike, nii linde kui taimi, välja tõrjuvad. Pole võimatu, et sealt võivad kormoranid edasi levida Peipsile, Pühajärvele, Tamulale jt siseveekogudele.
Näiteks Võrtsjärve Tondisaarel on kokku loendatud 600 isendit. Nende saagiks on läinud hinnanguliselt 2400 kilo Võrtsjärve kalu. Suure tõenäosusega ka kaluritele kalliks maksma läinud angerjaid ning klaasangerjaid, mis kormoranide üks lemmikroogi on. Kajastub see ju ka nende nimes ? nii mõnelgi pool kutsutakse linde angerjavaresteks.
Mõningatel hinnangutel on kormoranide väljapüük kogupüügist koguni 90-95 protsenti, kaluritel siis vastavalt 5-10 protsenti.
Söövad kala ära
Eelmisel aastal pistsid linnud Eesti vetes nahka kokku väidetavalt 4000 tonni kalu.
Selge on igal juhul, et kormoranid söövad enam kalu, kui kalurid välja püüavad. Kalurid ei tohi püüda alamõõdulisi kalu, kormoranid seadustest ei hooli ning maiustavad igat mõõtu kaladega. Lisaks lõhuvad püüniseid ning võtavad matti ka kalurite saagist. Taanis on kormoranide tekitatud kahju juba keskkonnasäästlikumat püünisepüüki mõttetuks muutmas. Ka on kormoranid suureks ohuks kalakasvatajatele ? lindudel pole mingi probleem tühjaks süüa terveid kalakasvandusi.
Teiseks suureks probleemiks on kormoranide kahju taimestikule ? nende väljaheited on sedavõrd ulatuslikud ning kahjulikud, et võivad pesitsusalal välja suretada kogu taimestiku.
Teisalt väidavad eksperdid, et kalasaak hakkas vähenema juba enne kormoranide tulekut.
Õnneks on Eestis kanda kinnitanud ning kenasti paljunenud kormoranide looduslik vaenlane ? merikotkas, kes on Matsalus juba ohtralt nende poegi hävitanud. Merikotkaid on siinmail hinnanguliselt 180 paari ning igal aastal tuleb neid kümnendiku võrra juurde.
Eestis on juba pikka aega kalevi all seisnud kormoranide ohjamise ja kaitsekorralduse arengukava. Aeg-ajalt on see lauale tõstetud, et siis taas tagasi sahtlisse susata. Ja nii alates 2001. aastast!
Minu poole pöördunud kalurid ja kalateadlased pole siiski kaotanud lootust, et toega Euroopast õnnestub arengukavale kinnitus saada.
Koos teiste Euroopa Parlamendi liikmetega Braghetto ja Gklavakisega saadame peagi nõudlikus toonis kurja kirja Euroopa Komisjoni kalandusvolinikule Borgile ning keskkonnavolinikule Dimasele, et saada vastus küsimusele, milliste konkreetsete meetmetega kavatseb Euroopa Komisjon kormoranide levikut Euroopas piirata.
MARIANNE MIKKO,
Euroopa Parlamendi saadik, sotsiaaldemokraat
