Hiljutisel Jõgevamaa delegatsioonide külaskäigul Moldova Vabariigi Ungheni piirkonda viisid Jõgeva päästepiirkonna esindajad sinna päästeauto, mille moldovalastele kinkisid Kaarina linn Soomest ja Jõgeva maavalitsus.
Jõgeva maavanem Viktor Svjatõšev ütles, et koostöö sõpruspiirkondade vahel ning ka päästeauto kinkimine Moldovasse sai võimalikuks eelkõige tänu ettevõtjate ja omavalitsuste rahvusvahelistele kontaktseminaridele. Üks neist toimus möödunud aastal Põltsamaal, tänavune peeti Luua metsanduskoolis.
“Ungheni päästeametnikud rääkisid meile vajadusest muretseda endale nüüdisaegsem päästeauto. Masina hankimiseks Eestist puudusid võimalused, küll aga leidus sobiv auto Kaarinas. Sealne linnapea Harri Virta osales kontaktseminaril Luual ja tegi koos jõgevamaalastega kaasa ka visiidi Moldovasse.”
Päästeauto Unghenisse toimetamist juhtinud Lõuna-Eesti päästekeskuse Jõgevamaa päästepiirkonna juhi Jüri Alandi sõnul on Jõgevast Unghenisse 2400 kilomeetrit.
“Nii auto kui selle roolis olnud päästja Guido Vahtra ja meeskonnavanem Raimo Koll pidasid teekonna suurepäraselt vastu,” ütles ta.
Mitmekülgne koolitus
“Meil oli Ungheni päästjatega kokkulepe, et õpetame neid ka autot ja selle varustust käsitsema. Koolitamiseks moodustati kaks kahekümneliikmelist rühma. Õpiti kasutama vahuseadmeid, lõikeseadmeid, raadiojaamu ja hingamisaparaate. Selgitamist vajasid ka ohutusreeglid. Ei saa öelda, et Ungheni päästjatele kõik uus oli. Nendel on ka üks Iirimaalt kingituseks saadud 1962. aastal valmistatud auto, mis on jõgevamaalaste ja soomlaste kingitud autoga üsna sarnane, kuid siiski mitte päriselt. Masinal vajalikud töövõtted on ikka sootuks erinevad,” rääkis Alandi.
Erinevused päästesüsteemides
“Erinevalt Eestist, on Moldovas päästeamet sõjaväeline struktuur. Erinevusi on teisigi. Eestis on isikkoosseis väiksem (viis meest korraga valves), mille kompenseerib aga töö suurem efektiivsus. Moldovas on ka iga õnnetuskolde likvideerimiseks, näiteks kulupõlengust tekkinud tulekahju kustutamiseks, eraldi päästeauto. Eestis sõidab sama päästeauto välja mitmesugustele sündmustele,” lisas Alandi, kellele hakkas Moldovas silma kulupõlengute suur osakaal.
Jõgevamaa päästeametnikud kinkisid Ungheni kolleegidele ka suitsuandureid.
Ettevõtjatel sarnased mured
Jõgevamaalaste külaskäigul Moldovasse osalesid ka Jõgeva maavalitsuse, Põltsamaa Ettevõtjate Liidu ja Jõgeva valla ettevõtjate delegatsioonid.
“Silmaringi avardamiseks oleme varemgi mitmetes kunagise Nõukogude Liidu riikides käinud. On reisitud Gruusiasse, Odessasse ja Krimmi. Moldovas külastasime mitmeid ettevõtteid.
Seoses Venemaa kehtestatud ekspordipiirangutega, on Moldova majanduselus enamasti samad mured, mis teisteski Euroopa Liidu ja lääneliku orientatsiooniga riikides. Kohtusime näiteks põllumajandusettevõtjaga, kes muretses, kuidas leida turgu suurele kogusele õuntele, mida pole praegu enam võimalik Venemaale müüa,” rääkis Jõgeva valla ettevõtjate eestvedaja Ain Viik.
“Praegu on väga oluline, et Venemaa sanktsioonide tõttu majanduslikult kannatada saanud maad omavahel kaubanduse alal võimalikult palju koostööd teha püüaksid. Näiteks miks ei võiks ka Eestis rohkem müügil olla Moldova päritolu puuvilju,” märkis Jõgeva maavanem Viktor Svjatõšev.
Kuidas Põltsamaa ettevõtjatel Moldovas läks, sellest saab lugeda neljapäevasest Vooremaast
i
JAAN LUKAS
