|
|
</span> Tänavu saavad Jõgevamaa ja teistegi maakondade omavalitsused, ettevõtjad ning mittetulundusühingud ja sihtasutused taotleda toetusi Eesti maaelu arengukava 2007-2013 neljandast meetmest ehk Leader-meetmest. Jõgevamaa Koostöökoja poolt väljakuulutatud ideevoor kestab 15. jaanuarini. |
Leader- meetmest toetatakse eelkõige maapiirkonna elukvaliteedi parandamisele ja majandustegevuse mitmekesistamisele suunatud projekte. Erinevalt tavapärastest toetustest ei otsusta Leader-toetuse puhul riik, kuhu või milleks toetust on vaja, vaid selle üle otsustavad kohalikul tasandil moodustatud tegevusgrupid. Jõgevamaal on selliseks tegevusgrupiks Jõgevamaa Koostöökoda, millega on ühinenud kõik Jõgevamaa vallad ja Mustvee linn. Jõgeva ja Põltsamaa linna eemalejäämine on loomulik, sest enam kui 4000 elanikuga linnades teostatavaid projekte Leader-meetmest ei rahastata.
“Leader-meetme kaudu jaotatakse kümnendik Maaelu Arengukava elluviimiseks suunatavast rahast,” ütles Jõgevamaa Koostöökoja tegevjuht Aive Tamm. “Leader-toetusteks mõeldud raha jagataksegi ära tegevusgruppide vahel, mida on kogu Eesti peale moodustatud 26. Kaks viimati moodustatut, saavad, tõsi küll, raha jagama hakata alles tuleval aastal. Tegevusgrupid ise panevad paika selle, millistele tegevustele toetust antakse, samuti taotluste hindamispõhimõtted ning toetuste miinimum- ja maksimumsummad.”
Jõgevamaal kuuluvad kõik omavalitsused ühte tegevusgruppi, aga igal pool see Aive Tamme sõnul nii pole. Tänavu jagab Jõgevamaa Koostöökoda Leader-toetusteks välja 12 006 000 krooni. 15. jaanuarini oodataksegi omavalitsustelt, ettevõtjatelt ja mittetulundusühingutelt ideid, millest hakata vormima korralikke projektitaotlusi. Viimaseid hakatakse vastu võtma 23. veebruarist ja jätkatakse seda tegevust kahe kuu jooksul.
“Ideevooru taotlusvormi, mille asjast huvitatu leiab Jõgevamaa Koostöökoja kodulehelt, on üsna lihtne täita, nii et oskuse puudumise taha ei peaks ühegi idee esitamine jääma,” ütles Aive Tamm. “Hindamiskomisjoni poolt tuumakamateks tunnistatud ideed aitab koostöökoda PRIA nõuetele vastavateks projektitaotlusteks vormistada. See tähendab muu hulgas paljude dokumentide juurde muretsemist.”
Kolm alameedet
Leader-toetust on võimalik saada kolmest alameetmest: “Aktiivne kogukond”, “Olla, tulla, jääda” ning “Ettevõtluskeskkond, uued turud ja koostöö”. Nagu nimigi ütleb, on esimene meede suunatud eelkõige elukeskkonna parandamisele, teine kogukonna säilimisele ja kolmas ettevõtluse edendamisele. Mõistagi peavad projektid olema kooskõlas Jõgevamaa Koostöökoja arengukavaga aastateks 2008-2013. See mahukas dokument valmis möödunud suvel — pärast kahe ja poole aastast tööd, millesse jätsid oma jälje ka koostöökoja ellukutsuja Jako Jaagu ning eelmised tegevjuhid Kersti Kurvits ja Valve Varik.
Minimaalne toetussumma, mida taotleda saab, on 5000 krooni, maksimaalne nn pehmete (koolitus- jms) projektide puhul 100 000 krooni ja investeerimistaotluste puhul 1 000 000 krooni. Omafinantseeringu määraks on mittetulundusühingutele kehtestatud kümme, omavalitsustele 20 ja ettevõtetele 50 protsenti. Leader-projekte rahastatakse sildfinantseerimise teel, st et taotleja viib projekti oma raha või pangalaenuga ellu ning esitab seejärel dokumendid PRIAle. Kui PRIA teostatud projekti abikõlbulikuks tunnistab, makstakse toetus tagantjärele välja.
“Pangalaenu intress paraku abikõlblike artiklite nimistusse ei kuulu,” ütles Aive Tamm. “Ka on praeguse majandussurutise tingimustes pangalaenu raskem saada. Samas on ehitushinnad jälle kõvasti langenud.”
Neil, kes oma head ideed 15. jaanuariks korrektselt vormistada ei jõua, ei maksa käega lüüa: tänavusele Leader-raha “rongile” on arvatavasti võimalik hüpata ka hiljem.
“Jätkame taotluste vastuvõtmist, kuni kogu tänavuseks aastaks ette nähtud summa jagatud saab,” ütles Aive Tamm.
Teavad, kuhu vaja
Seda, et kogu maakonnale ette nähtud raha ühte teistest aktiivsemasse piirkonda läheb, tema sõnul karta ei tasu. Kõigepealt jagatakse raha kolme piirkonna — Peipsi, Vooremaa ja Põltsamaa piirkonna — vahel vastavalt elanike arvule ära ning alles piirkonna sisesel jagamisel tuleb mängu projektide tugevus. Hindajate hulgas on nii piirkonna omavalitsuste, mittetulundusühingute kui ka ettevõtjate esindajad, samuti Jõgevamaa Koostöökoja ja Jõgevamaa Kodukandi Ühenduse esindajad. Ühesõnaga — need, kes tõesti teavad, kuhu on mõttekas raha kulutada.
“Paljudes valdades on eri huvigruppide inimesed koos oma ideid arutanud ja see ongi mõistlik, sest kui igaüks eraldi tegutseb, võivad ühest vallast esitatud projektid omavahel asjatult konkureerima hakata,” ütles Aive Tamm. “Mittetulundusühingute ja ettevõtjate koostöö vallaga on vajalik ka sellepärast, et PRIA taotluse juures peab olema valla garantiikiri.”
Jõgevamaa Koostöökojal on praegu ühtekokku 74 liiget: 11 omavalitsust, 22 ettevõtet ja 41 mittetulundusühingut. Projekte võivad muidugi esitada ka koostöökoja liikmete hulka mittekuulujad, aga liikmetel on koostöökoja asjades kaasarääkimisel suurem sõnaõigus ning nendeni jõuab info koolituste jms kohta kiiremini. 6. ja 7. jaanuaril toimubki Jõgeva Vallavalitsuse nõupidamisruumis taas üks koolitus, millel saab õppida projektikavandi koostamist. Koostöökoja liikmetele on koolitus tasuta.
Euroopa Liidu n-ö vanade liikmesmaade jaoks on maapiirkondade arengupotentsiaali toetav Leader-programm juba tuttav nähtus: seda on etapiti (Leader I, Leader II ja Leader+) rakendatud juba 1991. aastast alates. Nüüd on see jõudnud ka Euroopa Liidu värskemate liikmeteni.
“Paljude maainimeste jaoks on projektidega euroraha taotlemine juba tuttav ja harjumuspärane tegevus. Leader-programmi abil loodame kaasata sellesse süsteemi ka need, kelles keeruliste dokumentide täitmise vajadus senini tõrke on tekitanud,” ütles Aive Tamm.
Kui möödunud aasta lõpuni oli ta Jõgevamaa Koostöökoja ainus palgaline töötaja, siis nüüd on ametis ka projektijuht Kaire Sardis. Lisaks sellele pääses koostöökoda aastavahetusel Jõgevamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskuse “allüürniku” staatusest ning sai omaette ruumid. Need asuvad, tõsi küll, maavalitsuse teisel korrusel, nagu eelmisedki.
iii
“Kui inimesed soovivad ise oma küla või kogukonna elu edendada, kui nad on saanud võimaluse ise käed kodukoha tegemistes külge lüüa; kui noored tahavad pärast kõrg- või kutsehariduse omandamist kodukohta tagasi tulla; kui maal on kättesaadavad kõik eluks vajalikud teenused ja siin on võimalik leida võimetele vastavat tööd, siis on Leader-programm oma ülesande täitnud,” ütles Aive Tamm.
iii
RIINA MÄGI
