|
|
Sügiseks valmiv Jõgevamaa Koostöökoja uus strateegia aastateks 2014-2020 keskendub tegevuste ja organisatsioonide jätkusuutlikumaks muutmisele. |
<p class=”” align=”justify”>
Uus Jõgevamaa Koostöökoja strateegia peab valmima käesoleva aasta lõpuks, kuid aktiivsemalt hakatakse seda koostama juba lähiajal. Nimelt peetakse Kuremaa lossis 24. jaanuaril seminar, kus tutvustatakse olemasolevat ehk antakse ülevaade maakonnast arvudes ning asutakse koostama strateegia aluseks olevat SWOT-analüüsi.
Üks kõigi, kõik ühe eest
Jõgevamaa Koostöökoja tegevjuht Aive Tamm ütles, et Leader-programmile on raha ette nähtud peaaegu samas suurusjärgus, nagu oli eelmisel rahastusperioodil, seega võib väga üldises plaanis arvestada sama summaga. Eelmisel rahastusperioodil sai Jõgevamaa kasutada 034 262,53 eurot Leader-meetme raha.
“Ka uuel rahastusperioodil tekib positiivne konkurents tegevusgruppide vahel, sest osaliselt sõltub toetuse suurus piirkonnale strateegia kvaliteedist. Kuid eesmärk on siiski, et kogu riigis Leader hästi tööle rakenduks. Eestis toimis Leader- programm hästi ka eelmisel rahastusperioodil (2007-2013) ja tänu sellele on täna tegevusgruppidel põhjust uue rahastusperioodi ettevalmistustega aktiivselt tegelda. Praegu võib küll nii öelda, et tegevusgrupid peavad võitlema kõik ühe eest ja samas ka üks kõikide eest,” lisas Tamm.
Tema kinnitusel peaks uue rahastusperioodi strateegia olema konkreetsem ja lühem, tühja juttu selles kuigi palju näha ei taheta. “Tegemist peaks olema dokumendiga, mis ka reaalselt piirkonna arengusse panustab.”
Oluline jätkusuutlikkus
Uue rahastusperioodi strateegiat ette valmistades ja hiljem projekte rahastama hakates peab mõtlema sellele, et aastal 2020 ei pruugi Eesti enam Euroopast abi saada ning selleks ajaks vähenevad programmid tunduvalt ehk me saame märksa vähem raha.
“Toetusi välja makstes ning strateegiat koostades peame mõtlema sellele, et iga tegevus aitaks kaasa toetusesaaja ja seeläbi kogu piirkonna jätkusuutlikumaks muutmisele,” lisas ta.
Tamme hinnangul peaksid paljud vajalikud investeeringud olema lõppenud rahastusperioodiga tehtud. Investeerimisest ei saa muidugi üle ega ümber, kuid oluline on ka seni tehtud investeeringutele sisu anda.
Üks oluline valdkond valmivas strateegias on kogukonnateenuste arendamine ja sellega vabaühenduste jätkusuutlikumaks muutmine,” tõdes Tamm.
Varasematest ümarlaudadest Jõgevamaa organisatsioonide ja elanikega on koorunud väga oluliseks valdkonnaks ettevõtlus, samuti tegelemine noortega. Arutletud on aga ka kogukonnateenuste arendamise, piirkonna mainekujunduse ja investeerimisvajaduste üle
Liikmeid kaasatakse eri aegadel
Märtsikuu lõpuks soovib Jõgevamaa Koostöökoda esitada põllumajandusministeeriumile strateegia mustandi, et ministeerium saaks anda tagasisidet, jälgida, et kõik olulised teemad oleksid kajastatud ja teha omapoolseid ettepanekuid.
Mais ja juunis on meilgi veel võimalus strateegiat täiendada ja kindlasti oodatakse kõiki koostöökoja liikmed ja partnereid strateegia rakendamise osas kaasa mõtlema augustis, suveseminaril. Sügisel saadetakse väljatöötatud dokument kooskõlastusringile, tutvustamaks seda eri institutsioonidele. “Loodame aktiivsele osalemisele, sest koostame ju meie maakonna maaelu arendamise strateegiat ja kõigil huvilistel on võimalus selle valmimisel kaasa rääkida,” rõhutas koostöökoja tegevjuht.
i
HELVE LAASIK
