Jõgevamaa Koostöökoja äsjase järjekordse õppereisi käigus tutvuti nende Pärnumaa ettevõtlike inimeste tegemistega, kes on ühinenud Romantilise Rannatee projektiga.
Esimene peatus tehti kunagise Tihemetsa mõisa postijaama hoones asuvas Rõõmuallika kohvikus, kus külalisi kohvi, võileibade ning moosiga pannkookidega kostitati. Kõik toidud olid valmistatud oma korjatud-kasvatatud toormest.
Allikukivi külaseltsi eestvedaja Tiina Kuum, kes kohaliku raamatukogu tegevust juhib, rääkis, et 2005. aastal ühinesid Kilingi-Nõmme linn, Tali vald ja Saarde vald ühiseks omavalitsusüksuseks, mis hakkas kandma Saarde valla nime. Rõõmuallika kohviku ette on Leader- programmi rahastamisel paigaldatud maakaart, kus ühisvalla territoorium ära näidatud. Kaardilt võib leida ka Saarde vallas tegutsevad toitlustus- ja majutuskohad. Varem asus sama koha peal Põhja-Liivimaa kaart, kus oli näha ka osa Läti territooriumist. Allikukivil asuva Rõõmuallika kohviku juurest on Läti piirini vaid 18 kilomeetrit.
Metsade vaikus meelitab uusi elanikke
Saarde vallast moodustavad suure osa metsad, põllumaa osa on tagasihoidlik. Allikukivi asula kujunes välja ülemöödunud sajandi keskel, mil sinna ehitati oma aja Baltimaade suurim villase riide vabrik, kus oli enam kui 600 töötajat. Vabrik hävis tulekahjus 1894. aastal ja seda enam üles ei ehitatud, kuid mitmed hooned on sellest ajast tänaseni säilinud.
Allikukivi kandis käivad suvel puhkamas mitmed Eesti tuntud inimesed, nende seas Raul Vaigla, Maarja-Liis Ilus, Kersti ja Klarika Kuusk, Sven Kivisildnik jmt. Saarde valla metsade vaikuses ja mere läheduses otsivad endale suvekodusid paljud. Allikukivilt on näiteks pärit balletitantsija Age Oks, kelle abikaasa Toomas Edur on seal igal jaaniõhtul lõkkemeistriks.
Tiina Kuum meenutas, et mõne aasta eest ostis üks abielupaar sinna vana maja, mis kohalike inimeste arvates lootusetus seisus oli, kuid tänaseks on sellest saanud uhke ja pilkupüüdev eluhoone. See abielupaar sulandus väga kiiresti kohalikku kogukonda ja nii soomlasest mees kui eestlasest naine osalevad aktiivselt kohalikus elus.
4. juulil saab Kilingi-Nõmmel teoks väga populaarne üritus Schilling ehk ilusa muusika festival. Kui Kilingi-Nõmmel on 1700 elanikku, siis sellel muusikasündmusel osaleb ca 3000 inimest. Samal päeval peetakse ka kunagise kuulsa Tihemetsa sovhoostehnikumi vilistlaste kokkutulek. Praegu on endises sovhoostehnikumis toimumas vaid täiskasvanute täiendkoolitus ja kunagisest tuntud koolist on saanud Pärnumaa kutsehariduskeskuse filiaal. Sovhoostehnikum tegutses Woltweti mõisahoones, kus nüüd korraldatakse unustatud mõisate päevi.
Koopad avastas vajunud ekskavaator
Allikukivil tegutseb juba üheksandat aastat külaselts Iiris. Liikmete kooskäimise paigaks on Allikukivi raamatukogu, millest 18liikmelisele seltsile piisab. Samas lööb seltsi korraldatud tegevuses kaasa palju vabatahtlikke ja näiteks Allikukivi koobaste korrastamisel on külaseltsi eestvedamisel osalenud üle 60 talgulise. Loomulikult arutatakse kokku saades kogukonna ühiste tegemistega seotud probleeme, kuid väga tähtsal kohal on sealse külaseltsi liikmete jaoks käsitöö ja eriti populaarne on keraamika. Eelmise Eesti Vabariigi päevil asutati sinna savitööstus ja keraamikatooteid valmistati sealkandis veel 1970. aastatelgi.
Kunagise Tallinna-Pärnu-Riia postmaantee ääres, Allikukivi koobaste juures asuvast allikast võeti vett nõukogude ajal tegutsenud limonaaditööstuse tarbeks. Allikukivi lähedalt künka seest hakati vedama täitematerjali 1961. aastal ehitatud uue maantee tarvis. Sinna õhtul seisma jäetud ekskavaator oli hommikuks osaliselt maasse vajunud. Nii see koobas, millest kellelgi varem aimu ei olnud ja kust allikavesi välja pressib, avastatigi. Allika kohta on olemas ka üks vahva legend, mille järgi võib igal jaaniööl sellest allikaveest purju jääda. Teine lustakas lugu puudutab hiljuti sinnakanti rajatud kõrgepingeliini, mida ametlikus keeles õhuliiniks nimetatakse ja mida plaanitakse Lätti pikendada. Kohalikud inimesed olevat hakanud uurima, kas õhuliini teel plaanitakse lennuliiklust Lätti.
Tuntakse tšillipiparde kasvatajana
Kilingi-Nõmmes külastati külaseltsi Iiris käsitöötegijate sisustatud ja varustatavat käsitöökauplust. Tiina Kuum lausus, et nemad said endise toidukaupluse ruumi vallalt n-ö nullrendile, küll aga peavad tasuma muud kauplusega seotud kulutused. Kaupluse asutanud inimesed on seal kordamööda müümas ning kauplus on avatud kolmel päeval nädalas. Selles poes müüakse käsitöötooteid, mis on ainueksemplarid.
Saarde vallas asuvas Metste talus kasvatatakse köögivilju ja olulisel kohal on seal tšillipiprad. Möödunud aastal kuulus tšillipiparde kollektsiooni 71 sorti, tänavu ca 90. Teiste seas kasvatatakse selles talus ka maailma kangeimat tšillit ’Carolina Reaper’. Talu perenaine Katrin Pärn ütles, et nende pere on suur tšillisõber ja sellest ka niisugune huvi. Perenaise sõnul Eestis huvi tšilli vastu järjest kasvab ja põhjamaades on tšillikasvatajad lausa oma ühingud loonud. Põhjamaalasele sobib tšilli hästi, sest soojendab inimest seestpoolt. Lisaks tšillide kasvatamisele on Katrin Pärn ka tubli koduleivaküpsetaja, milles ka kohapeal maitstes veenduda võis. Köögiviljakasvatus võeti suuremalt ette alates 2011. aastast. Lisaks kasvatatakse veel taimi, mis pererahvale huvi pakuvad, ning oma pere toidulaual tarvitatakse võimalikult palju omakasvatatud põllusaadusi.
Oodatakse külla esimest naiskosmonauti
Järgmise peatuse tegi jõgevamaalaste seltskond Häädemeeste vallas mere ääres asuvas Kosmonautika puhkekeskuses. Keskuse arendaja Aivar Merila sõnul on tegemist endise Moskva Täppismehhaanika Instituudi suvekoduga ja tollal kutsuti seda kohta Vzmorje puhkebaasiks. Omaaegne puhkebaas ehitati välja kahes etapis, millest esimene osa valmis 1970. ja teine 1980. aastatel. Praegu on seal hubased toad nii kahele inimesele kui ka natuke suuremale seltskonnale.
Kosmonautika OÜ ostis puhkekeskuse 2008. aastal. Varem kasutas seda kompleksi Eesti piirivalve. Puhkekeskus paikneb 8,5 hektari suurusel maa-alal, sellest umbes kolmandik on praeguseks korda tehtud. Lisaks kasvatatakse siin eesti tõugu hobuseid ja hooldatakse rannaniite. Eelmise riigikorra ajal käisid siis tavakodanike jaoks suletud olnud paigas puhkamas esimene naiskosmonaut Valentina Tereškova ja esimesena avakosmosesse väljunud kosmonaut Aleksei Leonov. Valentina Tereškovat üritatakse nüüd siia külla kutsuda. Kas see ka õnnestub, seda täpselt ei tea.
Eakas proua asutas oma ettevõtte
Häädemeestel peab Tiiu Tamm omanimelist lillepoodi. Eakas proua alustas oma ettevõttega alles pensioniikka jõudes. Tema suurepärasest lillepoest saab osta ka käsitöid, sealhulgas jäid eriliselt silma puidust esemed. Tal on olemas ka elektrooniline puidu graveerimise aparaat, millega hakkama saamiseks lapselapsed talle appi tulid. Tiiu Tamm ütles, et linna on inimestel pikk tee lillede järele sõita ja lillepoodi on tarvis ka väikeses kohas. Tiiu lillepoel on ka suvine väliala, kust leiab istikuid ja muud koduaias vajalikku.
Talu pakkus kordumatu elamuse
Tahkuranna vallas Piirumi külas asuv Nurka talu on tõeliselt kaunis paik, elumaja meenutab mõisahäärberit. Siin korraldatakse loodusmatku ja pakutakse majutusteenust. Talus on võimalik ka mitmesuguseid sündmusi läbi viia.
Talu perenaine Katrin Virkus rääkis, et pole ise küll kohalik, kuid just niisugust paika otsis ta juba nooruses. Tema sõnul ei olegi tegemist äriprojektiga, vaid ühe noore naise täitunud unistusega.
Katrin Virkus on saja-aastases talukompleksis tegutsenud seitse aastat ja tulemus on tõeliselt kaunis ning sõnadega kirjeldamatu. Seda lihtsalt peab oma silmaga nägema. Hoonete ülesehitamist alustati saunast, mis oli ka esimestel talvedel eluhooneks, seejärel taastati peahoone. Kunagisest laudast ehitati projektiraha toel käsitöö- ja seminarikeskus.
Nüüd on hoonete taastamisel jõutud järjega vanade aitadeni. Hoonete ja sisustuse taastamisel on maksimaalselt ära kasutatud kõike seda kraami, mis tuli välja talu hoonetest ja pööningutelt.
Talu taastamisel võimalikult hea tulemuse saamiseks on Virkus ennast koolitanud küll mööbli restaureerimise, küll lauanõude taastamise alal. Nüüd püüab ta kõiki neid uue elu saanud esemeid taluhoonetes eksponeerida.
Esemeid on perenaine siia toonud ka oma kunagisest kodukohast Lihula kandist, nende hulgas on tema mõlema vanaema pulmaserviis. Nurka talus on väga maitsekalt ja oskuslikult kombineeritud vanad ja nüüdisaegsed tarbeesemed ja tööriistad. Perenaise sõnul ei taha ju keegi enam tänapäeval elada tingimustes, mille kohta rahvasuus öeldakse, et solk sees ja vesi väljas.
Perenaine kinnitas, et valib üsna hoolega, kellele oma talu sündmuste korraldamiseks välja üürib. Samas soovib ta, et need, kes tulevad, tunneksid end nagu kodus. Tema põhimõte on, et külalisi oleks pigem vähem, aga nad tunneksid ennast siin hästi ja mugavalt.
TOOMAS REINPÕLD
