Tänavune Koostöökoja suvine õppereis viis meie põllumeeste ja toidutootjate seltskonna Poola, täpsemalt Warmia-Masuuria piirkonda. Õppereisi eesmärk oli tutvuda Põhja-Poola põllumajandus- ja toidutootmise ettevõtetega ning sealsete Leader-projektidega.
Teame ju Poolat kui Euroopa õunaaeda ja seepärast külastasimegi õunakasvatust Gròjeci piirkonnas. Marcin Lis´i õunaaed, mida peetakse juba kolmandat põlvkonda, oli ehtsaks näiteks Poola õunakasvatuse alal. Õunaaed on 20 hektari suurune ja seal kasvatatakse mitut sorti õunu. Muidugi sorte on tunduvalt vähem ja hoopis teised kui vanaisa aegu, aga tarbija maitse muutub ja tuleb moega kaasas käia.
Kõige nõutum sort maailmas on Gala ja see kasvab selleski kasvatuses. Õunapuude eest hoolitsetakse väga: kaitstakse rahe eest katetega, väetatakse ja tehakse kahjurite tõrjet, mille tulemusena valmivad kvaliteetsed, väga ilusad õunad. Õunapuu kandmisaeg on maksimaalselt 15 aastat ja 20 kilogrammi õunu ühelt puult aastas on hea saak.
Kuus miljonit tonni aastas
Poolas kasvatatakse kokku kuus miljonit tonni õunu aastas, millest miljon jääb siseturule ja ülejäänu läheb ekspordiks. Õunakasvatajatele on valusaks tagasilöögiks embargo seadmine Venemaa turule, kuhu läks 80 protsenti toodangust, ja nüüd otsitakse uusi sihtkohti. Õuna säilitatakse hoidlates, kus reguleeritakse õhuhapniku ja süsihappegaasi sisaldust, millega on tagatud õunte säilimine kasvõi järgmise aasta juunini. Igat õunapartiid kontrollitakse väga põhjalikult pestitsiidide suhtes ja karistused on väga karmid, nii et tootjal ei ole mõtet riskidagi.
Tõdesime, et õunad, mis jõuavad Eesti toidulauale, on väga ilusad ja maitsvad ning ka täiesti ohutud. Peremees pakkus meile degusteerimiseks kolme sorti õuna: Scampion, Golden Delicious ja Red Jonaprince. Rahvalemmikuks osutus Scampion. Gròjeci piirkonna õunad on 2011. aastal saanud Euroopa Liidu kaitstud geograafilise tähise.
Seejärel külastasime sotsiaalse ettevõtluse teemaküla Garncarska Wioska, mis on kogukonna aktiivsete inimeste eestvedamisel loodud kogukonnakeskus, kus toimub väiketootmine ja iluaianduse rajamine. Teemakülas võttis meid vastu ja tegi ekskursiooni kohaliku Leader-tegevusgrupi president Krzysztof Marguła. Teemaküla tegevustega saavad kohalikud inimesed tööd ja elatist, tänu millele on piirkonnas elu alles. Teemaküla loodi 10 aastat tagasi ja ajendiks oli tööpuudus piirkonnas. Sest tekkis oht, et inimesed liiguvad tööotsingul mujale ning piirkond jääb inimtühjaks. Kohalik aktiiv sai toetust Tööturuametist, erinevatest fondidest ja kohalikult omavalitsuselt ning loodi sotsiaalse ettevõtluse teemaküla. Nüüd on külas inimesed tööga hõivatud ja juurde on tekkinud seitse eraettevõtet.
Teemaküla korraldab käsitöö laatasid, kontserte ja muid tegevusi ning rendib välja oma pindu. Rajatud on iluaed – üle 3000 taimega paradiisiaed nelja hektari suurusel alal. Tänasel päeval külastab paradiisiaeda 30 000 turisti aastas, toimib kohaliku käsitöömeenete tootmine ja turustamine, tulevikus planeeritakse teemaküla laiendada lastele tegevusväljaku rajamisega.
Mesilasi müüa ei tohi
Meie külastuskohtade nimekirjas oli ka kaks mee-ettevõtet. Suurem neist Mazurskie Miody valmistab erineva maitsega mett ning toodab meega alkoholi. Külastatud esinduskaupluses on kõige populaarsemad artiklid meeveinid, viski meest, erinevad mõdud. Toodangu jaoks ostetakse mett kokku üle Poola. Teine, väiksem pereettevõte Bartnik Mazurskion on kolmandat põlvkonda mesilasi pidav ökomesindus. Pereettevõttel on 2000 taru ja on suurim piirkonnas. Mett püüavad koguda ja toota traditsioonilistel meetoditel ja soovivad neid mooduseid ka taaselustada. Mee-ettevõte korraldab õpilastele õpperingkäike, et teavitada mesilaste olulisusest looduse eluringis. Mesilaste kadumine on probleemiks ka Poolas, näitena toodi, et paljud Lõuna-Poola mesinikud, kel tarud tühjaks jäänud, on nende poole mesilaste ostusooviga pöördunud. Poola uskumuse järgi mesilasi müüa ei tohi, siis kaotad oma õnne.
Ettevõte pakub oma poes erinevate taimede mett ja mesindusega seotud inventari.
Bartnik Mazurski juures tervitas meid kohaliku Leader-tegevusgrupi esindaja Marta Gembal, kellega vahetasime kogemusi Leader tegevuste osas.
Eesti inimesele põnevaimaks oli kindlasti söödavate tigude kasvatus Snails Garden. Tegemist on perefirmaga, mis tegutseb juba 15 aastat. Tigude kasvatus on hooajaline, veebruaris tuuakse väikesed teod välja, suvi otsa kasvavad heinamaal ja oktoobris on nad söömisvalmis. Pakuti degusteerimiseks erineval moel valmistatud ja lisanditega tigusid, mis osutusid üllatavalt maitsvateks. Enamus toodangust realiseeritakse talurestoranis. Lisaväärtusena saab teo lima kasutada kosmeetika tootmisel. Koostööpartneriga toodetakse näokreeme ja maske, mis on eriti head aknerikkale ja kuperoosa nahale.
Tervet elufilosoofiat tutvustas meile lamba- ja lehmapiima juustusid tootva talu Ranczo Frontiera peremees Ruslan Kozynko. Talukoht on üle 200 aasta vana, nemad ostsid selle 15 aastat tagasi. Alguses alustati suurelt, suur lehma- ja lambakari, hobused, kuid ajapikku tuli arusaam, et elu pole ainult töö. Tänasel päeval on nelja Jersey tõugu lüpsilehmaga ja alla saja Ida-Friisi piimalambaga ökotalu spetsialiseerunud piimale lisaväärtuse andmisele ehk juustu valmistamisele. Valminud on juustukoda, kus saab tootmisprotsessi kõrvalt jälgida. Talu on lambapiimast juustu valmistamise tunnustatud spetsialist Poolas ja seda käiakse uudistamas üle maailma, nt eelmine aasta külastas talu ca 10 000 huvilist.
Talu on võitnud mitmeid tiitleid ja 2017. aastal saavutati I koht maailma ökofarmide konkursil. Kuigi juustud on turul väga nõutavad, ei ole plaanis tootmist suurendada, sest elatakse endale ja maht on piisav, et mitte end tootmise ohvriks tuua. Vabal ajal tegeletakse pigem hobidega.
Kokkuvõtteks võib öelda, et nii Eestis kui ka Poolas on toimumas linnastumine ja maapiirkonnad jäävad tühjemaks. Poolas nähtud edukad väiketootmised annavad aga julgustust, et hea ideega ja nutika turundamisega on elu maal võimalik.
Õppereis sai toimuda tänu Euroopa Liidu Leader meetme ning teadmussiirde ja teavituse toetuse MAK 2014-2020 meetme 1.1 toetustele.
JANA PÄRN
