Projektipõhiselt ülesehitatud aktiviseerimiskeskused lõpetasid üksteise järel tegevuse ? kuid mitte kõik. Terav töötuse probleem regioonis ja valguskiirena paistnud aktiviseerimiskeskuse projektist saadud kogemused andsid veendumuse, et tekitatud ning kohe hääbuvat süsteemi tuleb hoida ja edasi arendada.
Kavandatud tegevuste stabiilsuse ja jätkusuutlikkuse saavutamiseks oli vajalik luua institutsioon, mille ülesandeks on tööhõiveprobleemide lahendamine ning esmaselt pikaajaliste töötute aktiviseerimine ja nende tagasitoomine tööjõuturule.
Keskuse loomine
Jõgevamaa Peipsi regioonis, kus elab viies omavalitsuses kokku vähem kui 9000 elanikku, polnud mõttekas igasse valda-linna aktiviseerimiskeskust luua, seetõttu alustati läbirääkimisi Jõgevamaa omavalitsustega ühisasutuse loomiseks. Enamiku endiste projektipartneritega (Mustvee linn, Torma, Pala, Tabivere ja Saare vald, välja arvatud Kasepää vald, sujusid läbirääkimised edukalt. Samas loobusid Jõgeva ja Põltsamaa piirkond koostööst, tuues põhjuseks loodava keskuse kauguse oma vallast.
Kõigele vaatamata loodi 2002. aasta hiliskevadel viie piirkonna omavalitsuse (Torma, Pala, Saare, Tabivere vallad ja Mustvee linn) poolt mittetulundusühing Jõgevamaa Omavalitsuste Aktiviseerimiskeskus. Tänaseks on aktiviseerimiskeskusega liitunud ka Jõgeva ja Kasepää vallad. Tekkinud koostööruumis on 16 532 elanikku.
Keskuse tegevuse käivitamiseks oli vaja raha, samuti inimesi. Projekti raames oli koolitatud teatud hulk inimesi (keskuse juhataja, tugiisikud viies omavalitsuses) ja soetatud vahendeid (õmblusmasinad, kangasteljed, mootorsaed jne).
Kuigi aktiviseerimiskeskuse loojad olid nõus oma vahenditest jätkuvalt inimestele töötasu maksma, lahkus projektijuht projekti riikliku rahastamise lõppemisel tööhõiveametisse.
Et projekti raames kasutati koolituste läbiviimiseks ja töö harjutamiseks ruume Saare vallamajas, siis oli vajadus leida vajalikud ruumid aktiviseerimiskeskuse tarvis. Keskuse ruumideks andis Saare vallavalitsus kasutada Voorel asuva poolelioleva hoone, kus olid just valminud mõned vajalikud ruumid. Keskuse lõplikuks valmimiseks oli puudu aga veel rohkem kui 5 miljonit krooni.
Erinevate projektide kaudu on nimetatud vahendid ka saadud ja terve hoonekompleks kogumaksumusega 11 miljonit krooni tänaseks valminud.
Igapäevaste tegevuskulude katmine toimub kõikide osanike poolt võrdsel printsiibil, kus ühe osa moodustavad üldkulud ja teise osa summa, mis kogutakse omaosaluse katmiseks projektides. Siirdeperioodil kandis peamist finantsraskust Saare vald, olles teatavas mõttes uue organisatsiooni inkubaatoriks.
Toimimise skeem
Keskuse majandusliku toimetuleku kindlustamiseks on Saare vald andnud sellele üle osa avalikke teenuseid (kultuur, raamatukogu). Nii on loodud institutsioon saanud endale teatava võimekuse saavutamiseks piisavalt funktsioone ja hoone kõik ruumid vajaliku kasutuse. Kohaliku kultuurielu ja raamatukogu tegevust rahastab Saare vallavalitsus lepingu järgi valla eelarvest. Et hoonekompleksis asuvad ka Eesti Posti postkontor ja Jõgeva majandusühistu kauplus ning perejuuksur ja MTÜ Peipsi Piirkonna Arenduskoda, siis katavad osa kinnistu haldamise kuludest nemad.
Keskuses asuvad järgmised ettevõtted ja asutused:
Jõgevamaa Omavalitsuste Aktiviseerimiskeskus (kontoriruumid, seminariruumid, arvutiklass, puidutöö- ja õmblusklassid, kohvik, abiruumid materjalide hoidmiseks), Voore raamatukogu, Voore seltsimaja, perejuuksur, Jõgeva Majandusühistu kauplus, Eesti Posti kontor, Peipsi Piirkonna Arenduskoda.
Aktiviseerimiskeskuse jätkusuutlikkus
Keskuse jätkusuutlikkuse tagamiseks osutab aktiviseerimiskeskus ise teenuseid ja müüb tööharjutamise ja koolituste käigus valminud tooteid.
Valmistatavad tooted ja osutatavad teenused on järgmised: mööbli restaureerimine, uue mööbli, mitmesuguste puitesemete, laastukorvide valmistamine; suveniiride valmistamine (riidest, puidust); vaipade kudumine; mitmesuguste õmblustoodete valmistamine; ruumide rentimine ürituste korraldamiseks; koolituste ja seminaride korraldamine; projektijuhtimine; toitlustamine; kasutatud riiete vahendamine.
Teenuste ja toodete arendamisel on erinevaid võimalusi piisavalt. Nende valikul tuleb veenduda, et osutatav teenus või toode oleks vajalik, st et oleks ostjaid. Näiteks mõnedes Euroopa taolistes keskustes remonditakse kodumasinaid, pakutakse riiete parandamise teenust (võimalik ise keskuse õmblusmasinal riideid parandada) või hoopis hoitakse lühiajaliselt lapsi.
Teenusepaketi väljaarendamine on olnud vajalik eelkõige igapäevaseks toimetulekuks ja jätkusuutlikkuse tagamiseks. Saadud kogemus näitab, et ilma riigi ja kohaliku omavalitsuse toeta ei ole taolisel keskusel võimalik oma põhiülesannet, milleks on töötute aktiviseerimine, iseseisvalt edukalt täita. Projektipõhise rahastamise kõrvale peab lisaks omavalitsuste osalusele tulema riiklik baasrahastamine.
Keskuse pikaajalise jätkusuutlikkuse kindlustab pidev majanduskeskkonna jälgimine ja õigel ajal vajalike muutuste tegemine. Näiteks on võimalik, et tööturu olukorra ja kohaliku majanduselu muutuste tagajärjel vajatakse piirkonnas hoopis teistsuguseid teenuseid, näiteks matkainstruktorite ja giidide koolitus, või hoopis innovaatilist käsitöö inkubatsioonikeskust, miks mitte ka rahvaülikooli.
Eelnev on välja öeldud mõttega, et varasemal ajavahemikul tehtud investeeringud ja tegevuskulud ei ole mõttetult raisatud, vaid need kulutused on loonud kindla koostöökeskkonna ja tugeva organisatsiooni, mis on võimeline ajas muutuma ning tooma kaasa uusi arenguid.
Koostöökogemused
Keeruline ja aeganõudev on koostöö tegemine, selle hoidmine ja arendamine. Eriti keeruline on koostöö arendamine kohalike omavalitsuste vahel. Vaatamata sellele, et kõigile on seadusega pandud ühesugused kohustused, suhtutakse erinevate probleemide lahendamisse erinevalt.
Maaomavalitsuste äärmiselt madal tulubaas ei jäta eriti võimalusi eraldada vahendeid ühistööks. Paljudel juhtudel sõltub koostöötahe aga hoopis isikutest, kes koostöövõrgustikus osalevad ja omavalitsusi esindavad.
Vaatamata Peipsi piirkonna omavalitsuste pikaajalisele koostöökogemusele (1992. aastal loodi MTÜ Peipsi Piirkonna Arenduskoda), on teatud perioodidel tekkinud tagasilööke ja probleeme. Koostöö aktiviseerimiskeskuse kaudu on lisaks probleemidele toonud ka uusi arenguid. Piirkonna omavalitsuste tiheda (võib öelda igapäevase) koostöö tulemusena on tekkinud piirkonda uusi ühisasutusi (Ida-Eesti Jäätmehoolduskeskus asukohaga Tormas, SA Kuremaa Spordikool), mis on vajalikud omavalitsustele pandud ülesannete paremaks täitmiseks. Pikaajalise koostöö tulemusena tekivad tugevad sidemed ja traditsioonid, mis välistavad isikutest sõltuvad võimalikud negatiivsed arengud.
Igal tegevusel on lokaalne, regionaalne või üleriigiline väljund ja mõju. Lokaalses mõttes on paranenud kohalik elukeskkond: ehitatud ruumid töö harjutamiseks kõikides omavalitsustes, soetatud vahendeid töö harjutamise korraldamiseks. Rakendatud tegevused on mõjunud positiivselt inimeste oskustele, toimetulekuvõimele ja psüühikale.
Oluline mõju on olnud töötute rehabilitatsioonikorra sisseviimisel kohalike elanike sotsiaalse õiglustunde tagamiseks. Näiteks Saare vallas oli tegevuse algusaastatel toimetulekutoetuse saajaid 135, praegu aga 25-30. See tähendab, et toimetulekutoetust saavad need, kes seda vajavad. Lisaks sellele osalevad kõik toimetulekutoetust taotlevad töötud aktiivselt rehabilitatsiooniprotsessis (koolitus, nõustamine, tööharjutus jne.). Et aktiviseerimiskeskus oma võimalustega on pikaajalisele heitunud töötule ainus võimalus liikuda aste astmelt lähemale tööturule ? lähemale sotsiaalselt väärikale elule, siis on suhtumine omavalitsusse ja tema struktuuridesse muutunud paremaks. Teostatud uurimistöö näitab, et töötud on rohkem rahul omavalitsuse kui tööturuameti tööga.
Partnerlus riigiasutustega
Piirkondlikus mõttes on oluline koostööst tekkiv täiendav sünergia, mis väljendub selles, et loodud uued ühisasutused ja ettevõtted aitavad kaasa regiooni arengule. Antud juhul on loodud tugev kolmanda sektori asutus, mis aitab probleeme lahendada. Väikese eelarve ja madala omatulu tõttu ei suuda väikesed omavalitsused luua erinevates eluvaldkondades selliseid struktuure ja kindlustada nende jätkusuutlikkust. Koostöö tulemusena loodud asutused tõstavad oluliselt kohaliku tasandi kompetentsust ja osutatavate teenuste kvaliteeti.
Koosöös elluviidavate projektide tulemusena parandatakse mitte ainult kohalikku elukeskkonda, vaid saadakse uut infot ja teadmisi tööhõive olukorra kohta piirkonnas. Näiteks on Euroopa Sotsiaalfondi poolt rahastatud aktiviseerimiskeskuse projekti raames Tartu Ülikooli teostatud tööhõive ja töötuse uurimistöö aruande materjalid aluseks edaspidiste tegevuste kavandamisel.
Riiklikul tasandil on oluline võimalus seadusloomes aktiivselt kaasa rääkida, tekkinud on partnerluses erinevate valdkondade riigiasutustega.
Kogemuste arvestamine 2004. aastal vastu võetud riikliku tööhõivekava koostamisel on andnud sellele dokumendile praktilise väljundi.
Tulemusi näitab inimese heaolu
Oleksime eksiteel, kui seaksime oma ühistegevuse kavandamisel eesmärgiks tugevate omavalitsusstruktuuride loomise ja võimalike lisavahendite saamise erinevatest toetusmeetmetest. Peamine eesmärk saab olla ikkagi vaid inimene ja tema sotsiaalne ning majanduslik toimetulek.
Meie tegutsemine peab lähtuma tõigast, et kõige õigem võimalus oma vajaduste rahuldamiseks vajaliku tulu saamiseks on töötamine.
Toetudes Euroopa teistest riikidest (Soome, Rootsi, Inglismaa, Wales) saadud kogemustele, võib öelda, et pika aja jooksul on jõutud samale tõdemusele. Näiteks Inglismaal on asutud radikaalselt vähendama riiklikul tasandil ametnike armeed (süsteemis töötab 80 000 ametnikku) ja asutakse tegelema tulemuspõhise tööga, kus juhtumikorraldaja töötasu sõltub otseselt töö leidmisest kliendile.
Eestis on plaanis rakendada juhtumipõhine süsteem 2006. aastast.
WalesŽi näite puhul on väga oluline, kuidas tööhõive ja ettevõtluse arendamine on omavahel väga tihedalt seotud. Üldistusi vältides saavutatakse tulemus, kus igas piirkonnas rakendatakse vastavalt kohalikule eripärale erinevaid meetmeid.
Oluline on aga kõikide nimetatud riikide näidete puhul, et kaasatud on kõik partnerid ? nii riik, kohalik omavalitsus, kolmas sektor kui ka ettevõtjad.
Märgata on teiste Euroopa riikide ettevõtjate oluliselt elavamat huvi tööhõiveprobleemide lahendamisel (eriti just kutse- ja ümberõpe) ning sellesse valdkonda panustamisel. Eestis oleks selles valdkonnas positiivsed muudatusi võimalik saavutada ettevõtja vastutuse suurendamise ja positiivsete meetmete (praktikatasu, töötajate koolituse ja ümberõppe maksuvabastus, laiaulatuslik toetatud töökohtade loomine) rakendamisel.
Oleme oma arutluses jõudnud lõpuks inimeseni. Saades aru, et koostöös peitub jõud ja edukuse võimalik võti, ning tõdenud, et koostöö tulemuslikkus (selle võimalikkus) sõltub paljuski inimestest, järeldame, et on astuda pikk samm meie kõikide arenguteel, et otsustajad oleksid haritud, kompetentsed ja teadlikud. Kõigil peab olema võimalus ennast ja oma peret tööga väärikalt elatada.
Üllas eesmärk, mis puudutab meid igaüht.
JÜRI MOROZOV,
Saare vallavanem
