Keskkonnaminister süüdistab metsatööstust metsade mõtlematus hävitamises ning hetkekasumi tagaajamises. Tööstuse esindajad süüdistavad ministeeriumi läbimõtlematute administratiivsete meetmete kavandamises ning mittetootlike kulude ja bürokraatia suurendamises, samuti plaanis asetada ametnike otsused seadusest kõrgemale
Tundub, et kõige valusamaks teemaks uue metsaseaduse menetlemisel on kujunemas metsauuenduse tagatisraha rakendamine. Mitmetes erinevates eelnõudes on protsessi erinevalt kirjeldatud, seetõttu ei saa ka täna plaanitut põhjalikult kommenteerida, seda enam, et pole teada, milliseid puuliike kavatsetakse sobilikena aktsepteerida. Kas väärilisteks peetakse ainult okaspuud või võib mõnel juhul ka kaske ja haaba kasvatada, on täna veel ebaselge.
Ametnik otsustab, kes peab maksma
Kõige vastuolulisemaks tuleb tagatisraha puhul pidada otsustamise protsessi ? ametnik määrab ainuisikuliselt, kes peab tagatisraha maksma ja kui palju. Lisaks hakkab ametnik omanikule ette kirjutama, milliseid puuliike ta tohib oma metsas kasvatada ja milliseid mitte. Metsaseaduse eelnõu paragrahv 32(12) sätestab, et omanik võib uuendada metsa üksnes kinnisasja asukohajärgse keskkonnateenistuse loal, selle nõude rikkujaid ootab ees kuni 12 000 kroonine trahv! Ei saagi aru, milline on keskkonnaministeeriumi taotlus ? räägitakse metsauuendamise hoogustamine, samas hakatakse ?omavolilisi? metsauuendajaid karistatama. Igatahes saavad inspektorid jälle tööd juurde.
Arutelude käigus on leitud, et tagatisrahaga kaasnevad negatiivsed ilmingud ja ohud on suurema mõjuga kui loodetud positiivne tulemus. On arvatud, et ?tankistide? tööpõld laieneb, metsaomanike huvi metsade majandamise vastu väheneb ning väikeste metsaomandite müük suureneb.
Ohuks tuleb pidada sedagi, et tagatisrahast pääsemiseks tehakse ebaloogilise suurusega raielanke, jäämaks alla 2 ha piiri, killustatakse suuremaid eraldisi, tekitatakse tormihelli metsasiile. Arvestamata ei tohi jätta korruptsiooniks soodsa keskkonna tekitamist ametkonna seas. Täiesti arusaamatu on tagatisraha administreerimine, selle hoidmine, tagastamine ning võimalik kasutamine riigi poolt metsauuendustööde teostamiseks.
Teine tõsine teema on seotud metsamajanduskavade kehtestamisega. Seni pole keegi suutnud loogiliselt ära põhjendada, miks on tarvis luua väga jäik, töömahukas, kulukas ja sisult vastuoluline raiete administreerimise süsteem. Seni oli asi lihtne ? seadus pani parameetrid paika ja kui mets vastas antud parameetritele, võis omanik ka töödega alustada. Uue süsteemi kohaselt toimub esmalt keskkonnaministeeriumist väljastatud tegevusluba omava metsakorraldaja poolt metsade inventeerimine ja inventuuri andmete põhjal majanduskava koostamine.
Sisuliselt toimus see ka senini nii, ainult tegevusluba asendas riigihankega läbiviidud metsakorraldajate sõelumine. Nüüd tuleb aga uus nõue ? majanduskava tuleb keskkonnaministri poolt kehtestada. Kava kehtestamisega veel asi ei piirdu: enne raiet tuleb saada keskkonnateenistusest luba, mille väljastamisele eelneb kavandatud tegevuse võrdlemine kehtestatud majandamiskavaga.
Jäik bürokraatia
Kui majanduskava kehtestaja ei ole raiet plaaninud, ei tohi seda ka teha, ehkki seadus võib sellist tegevust lubada. Et kava kehtib 10 aastat, pannakse kõik harvendusraied ja lageraied looduses toimuvast sõltumata ühe otsusega rangelt paika.
Kui seni reguleeris metsas toimuvat metsa seisund, omaniku tahe ja metsaseadus, siis uue eelnõu kohaselt hakkab domineerima ametnik ja jäik bürokraatia. Juhul kui omanik eksib oma metsi majandades kehtestatud majanduskava suhtes, rikkumata samal ajal metsaseadust, tekitab ta sellega keskkonnale kahju ja saab karmilt karistada.
Head metsaseadust on raske teha, sest arusaamad, varasemad kogemused ja huvid on erinevad. Võimalikult hea seadus peaks looma eeldused erinevate huvirühmade koostööks, tekitama usaldava õhkkonna väikese inimese ja SUURE AMETNIKU vahel.
Vajalik on leida probleemidele vastuvõetavaid lahendusi ja välistada seaduse erinevat rakendamist erinevate subjektide suhtes. Keskkonnaministeeriumi poolt kavandatud uus metsanduse stsenaarium ei põhine usaldusel ja koostööl ühiskonnas, vaid asetab riigi ja kodanikud kunstlikult vastandlikele positsioonidele.
ANDRES TALIJÄRV,
Eesti Metsatööstuse Liidu tegevdirektor
