Pikaajaline töötamine ühes asutuses liidab inimesed sageli tugevaks ja üksmeelseks kollektiiviks. Ka veel aastate pärast saadakse omavahel hästi läbi, suheldakse ja meenutatakse olnut.
Just sellisest omaaegsest koostöövaimust kantuna moodustus väga ühtne kollektiiv kunagises Põltsamaa EPT-s, mida rahvakeeli koondiseks kutsuti. Tugev ja toimiv kollektiiv ei teki siiski päris juhuslikult, vaid see eeldab alati aktiivseid ja energilisi eestvedajaid. Kunagine kauaaegne Põltsamaa EPT juhataja Endel Kiisk on just selline mees, kelle sihikindlal, oma töötajaid hindaval juhtimisel üksmeelne töötajaskond välja kujunes. Tema on ainus kunagise EPT juht, kes töötas sellel ametipostil ettevõtte loomisest kuni lõpuni.
Kokkutulnuid loodetust rohkem
Tänu Endel Kiisa ettevõtlikkusele avati mõned aastad tagasi Põltsamaal endise EPT peahoone juures mälestuskivi. Eelmisel reedel esitleti Põltsamaa kultuurikeskuses raamatut “Põltsamaa EPT aeg”. Sellest, miks ja kuidas raamatu ilmumine teoks sai, rääkisid lähemalt nii endised ettevõtte töötajad kui ka raamatu koostajad. Raamat nägi trükivalgust kirjastuses Vali Press ning selle pani kokku Raivo Feldmann.
Tegelikult oli raamatu ilmumiselgi kandev roll ikkagi Endel Kiisal, kellest endised alluvad alati head kõnelevad. Endine Põltsamaa EPT osakonnajuhataja ning praegune Põltsamaa Ettevõtjate Liidu president Andres Vään ei osanud öelda, kust raamatu koostamise mõte liikvele läks. Tema sõnul seati eesmärgiks koondada ühiste kaante vahele võimalikult palju mälestusi ja fotosid. Andres Vään lausus, et tal on hea meel mitmete toetajate üle, kes raamatu ilmumisele õla alla panid. Esimene toetajate seas oli Kolga-Jaani vald. Endiste koondislaste seas peategelaseks olnud Endel Kiisk lausus, et nad püüdsid koos Vali Pressi trükikoja juhataja Heikki Soomiga ennustada, kui palju rahvast raamatu esitlusele tuleb ja nad jõudsid päris suurte numbriteni. “Sellist rahvahulka, nagu praegu saalis on, me küll ette ennustada ei osanud,” tunnistas Kiisk möödunud reedel raamatu esitlusel Põltsamaa kultuurikeskuses. Mees tunnistas, et umbes kolmekümne aasta pikkune ajalõik pole globaalses tähenduses mainimistki väärt, kuid on samas väga märkimisväärse tähendusega ühe inimese elus ja ühe ettevõtte tegutsemisperioodi silmas pidades. Kiisk palus mitte pahandada nendel inimestel, kes vastilmunud raamatust oma nime ei leia. See pole lihtsalt võimalik, sest Põltsamaa EPT s töötas ühe tegutsemisaasta hooaja kõrgperioodil umbes 700 inimest. Toetajad põhiliselt omade seast Raamat annab ülevaate Põltsamaa EPT tegevusaastatest. Pearõhk on raamatus küll maaparandusel kui ettevõtte põhilisel tegevusvaldkonnal, kuid juttu on kõigist teistestki valdkondadest, millega siin kunagi tegeldi. Raamatu koostamine polnud lihtne ülesanne, sest materjalide kättesaamine arhiividest oli päris keeruline. Kõike, mida loodeti, arhiividest ei leitudki. Endel Kiisk usub, et mingisuguse ülevaate raamat omaaegse ettevõtte tegevusest siiski annab ja kindlasti on seda huvitav lugeda nii endise Põltsamaa EPT töötajatel kui nende lastel ja lastelastelgi. Vali Pressi juhataja Heikki Soomi sõnul ei toetanud raamatu väljaandmist põllumajandusministeerium ega kultuurkapital. Seda enam on põhjust tänulik olla nendele omavalitsustele, asutustele-ettevõtetele ning endistele Põltsamaa EPT töötajatele, kes õla alla panid. Osa Põltsamaa ajaloost Raamatu esitlusel osalenud Põltsamaa linnapea Jaan Aiaots lausus, et küsis nädalapäevad tagasi ühelt noorelt inimeselt, mida talle ütleb sõnalühend EPT. Selle peale ta vastust ei saanud, samuti ei teata enam, mida tähendavad lühendid KEK ja MEK. Jaan Aiaotsa sõnul on äärmiselt oluline panna kirja ja jäädvustada fotodena mälestused, mida teavad jutustada kunagisi aegu mäletavad, selles ajas elanud ning tegutsenud inimesed. “Põltsamaa EPT aeg” on ju tegelikult üks osa kogu Põltsamaa ajaloost, sealsete inimeste elust ning tegemistest. Raamatu ilmumisele õla alla pannud Kõo valda esindanud vallavanem Tarmo Riisk lausus, et läbi aegade on ka Kõo mehed endisest Põltsamaa EPT-st tööd ja teenistust leidnud. “Ka meie mehed nimetasid ja nimetavad seda asutust ikka koondiseks,” rääkis Riisk. Kõo vallavanem jutustas lustaka loo, millele rahvasuu ehk omalt poolt vürtsi on lisanud. Nimelt elanud Jõgeva lähistel kunagise Põltsamaa EPT maaparandusobjekti kõrval keegi rikas vanapoiss. Tulnud siis maaparanduses töötanud meestel tahtmine natuke napsu võtta, kuid polnud selleks raha, kangemat kraami ega süüa. Mindi siis vanapoisi õuele ja pandi nivelliir sinna hakkama. Vanapoisist peremees tahtnud teada, mida need mehed tema õuel askeldavad. Saanud vastuseks, et tema sauna ja toa vahele kaevatakse magistraalkraav. Olevat lausa Moskva poolt kinnitatud ja kraavi asukohta muuta peaaegu võimatu. Kui vanapoiss söögid ja joogid välja otsis, arvanud mehed, et ehk annab ikka selle kraavi kuidagi eemale metsa äärde kaevata. “Sinna see ju tegelikult tulema pidigi,” rääkis Riisk. Teisegi lustaka loo rääkis endine Põltsamaa EPT automajandi juhataja August Sild. Tulnud kunagi tema alluvusse autojuhina tööle keegi varem miilitsana töötanud mees. Pandud ta siis Tapiku rabasse turvast vedama. Rabasse sisse sõitmiseks kasutati ühte teed ja sealt välja sõitmiseks teist teed. Rabast välja viiva tee ääres elas keegi vanaproua, kes koormad üle lugema pidi. Kunagisest miilitsast autojuht kuhugi kaugele koormaga ei sõitnudki, vaid kasutas vahepealset aega sõpradega kangema kraami pruukimiseks. Sõitis siis jälle ringiga vanaproua maja eest mööda ja sai järgmise “koorma” kirja. Nii kuni õhtuni, mil ta “viimase” koorma kuhugi Neanurme kanti kellelegi loomapidajale maha müüs. Kas sellised lood ka vastilmunud raamatus kirjas on, saab teada siis, kui seda lugeda.
i TOOMAS REINPÕLD
